Nordea Eesti teenis esimesel poolaastal 156,4 miljonit krooni kasumit

Euroopa juhtivasse finantskontserni kuuluv Nordea Pank Eesti jätkab stabiilse kasvu teel, teenides esimesel poolaastal 156,4 miljonit krooni kasumit ja saavutades seeläbi 46% kasumi kasvu. Ettevõtte kogutulud suurenesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 27%, moodustades kokku 520 miljonit krooni.
 
„Nordea Pank on viimaste aastatega kasvanud väikesest laenupangast suureks kodupangaks ja jõudnud Eesti pangandusturu kolme suurema hulka. Ettevõtte tulud on suurenenud nii laenu, kaartide kui ka säästu- ja investeerimistoodete osas. Väljastatud pangakaartide arv on aastaga kasvanud 9304 võrra, klientide arv on suurenenud 32 868 võrra ning Nordea uute pensioniklientide arv on kasvanud  ligi kolmandiku võrra,“ tõi Nordea Pank Eesti juht Vahur Kraft näiteid panga kasvust nii toodete kui klientide arvu lõikes.

Nordea Eesti varade maht moodustas juuni lõpu seisuga ligi 48, 8 miljardit krooni, mis kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2%.  Panga laenuportfell ulatus juuni lõpus ligi 42 miljardi kroonini, kasvades 2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
„Eesti pangandusturul on märgata positiivset mõtlemise muutust. Kliendid teadvustavad, et finantsotsus on tähtis otsus ning seetõttu muutub järjest olulisemaks hea koostöö klientidega-  professionaalne ja personaalne nõustamine, mis aitab luua uusi võimalusi,“ lausus Kraft ning lisas, et tänavu aasta märksõnaks saab olema kahtlemata euro. Eurole üleminek eeldab mitmeid muudatusi ja arendusi ettevõtetele, esmajärjekorras aga pankadele. Krafti sõnul on Nordea teinud mahukaid investeeringuid oma pangasüsteemidesse, et olla 1. jaanuarist IT-tehniliselt valmis vajalikke pangatoiminguid kliendi eest korda ajama.

„Euro on justkui raamistik, mis annab meile uued kasvuvõimalused, nii riik kui ka eraettevõtlus peaks kasutama seda raamistikku maksimaalselt,“ selgitas Kraft. Ühe konkreetse võimalusena näeb Kraft majandussidemete tugevnemist Soomega.

Nordea Eesti ettevõtete laenu- ja liisinguportfell moodustas juuni lõpus 25,1 miljardit krooni, seal hulgas korporatiivpanganduse laenude maht kasvas 3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Eraisikute laenu- ja liisinguportfell kasvas aastases võrdluses 3% ja ulatus juuni lõpus 14,5 miljardi kroonini.

Laenukahjumite osakaal kogu portfellist moodustas esimeses poolaastas  0,36%, olles jätkuvalt madalam Eesti keskmisest.  ”Edukas krediidijuhtimine on olnud siiani Nordea üks selgeid tugevusi Eesti pangandusmaastikul, kõrge kapitaliseerituse ja usaldusväärsuse tõttu oleme jätkuvalt valmis täitma klientide ootusi, seda nii finantseerimise kui ka teiste toodete vallas,” ütles Kraft ning lisas, et nii laenuturgu kui ka sektorit tervikuna mõjutab üldine ebakindlus majanduskeskkonnas ning kiired muudatused seadusandluses.

Jätkuvalt suurenes ka Nordea Eesti klientide hoiuste maht, ulatudes esimese poolaasta lõpuks üle 11,8 miljardi krooni. Järjest rohkem liigub klientide raha hoiustelt investeerimistoodetesse.  „Nordea hoiuste maht on kasvanud, kuid langevad intressid deposiiditoodetel on pannud inimesi mõtlema erinevate investeerimistoodete peale. Oleme suurendanud oma struktureeritud võlakirjade müüki,“ lisas Kraft.

Juuni lõpu seisuga oli Nordeal 141 556 klienti, 21 kontorit ja 522 töötajat. Kvartali lõpuks oli pank väljastanud 84 938 pangakaarti, internetipanga kasutajaid oli 88 767.

Nordea Grupi II kvartali majandustulemused vastasid ootustele. 
Grupi tegevjuhi Christian Clauseni kommentaar: ”Rekordiline uute kuld- ja personaalpangandusklientide arv ning tugevnenud sidemed meie suurte äriklientidega tähendavad positiivset arengut kliendisuhete vallas. Meie turuosa on suurenenud ning tulud erinevates kliendisegmentides on kasvanud 9% võrra. Puhasintressitulu on vaatamata madalatele intressimääradele jätkuvalt kõrge.  Meil on eriti hea meel, et meie suhtepangandusel baseeruv ärimudel ja grupisisesed kasvuprogrammid on edasi arenenud. Koos loovad need aluse meie pikaajaliste finantseesmärkide saavutamiseks.“

Võrdlus esimese kvartaliga:
• tulud kasvasid ärikliendisegmendis 10% ja erakliendisegmendis 7% võrra;
• kuld- ja privaatpangandusklientide arv kasvas 73 000 ehk 2,6% võrra;
• puhaskahjum laenudelt langes 28% võrra 26 baaspunktini (välja on jäetud Taani laenutagatiste skeemi provisjonid); tagasimakseraskustega laenude juurdekasv lõppes ning raskustes laenude arv vähenes pisut;
• tegevuskasum vähenes 17% võrra õiglase väärtusega kajastamisest tuleneva kasumi languse arvel.

Väljavaated:
Põhjamaade makromajandusliku arengu väljavaated on paranenud. 2010. aasta prognoositav puhaslaenukahjum peaks jääma väiksemaks kui 2009. aastal. Laenude kvaliteet jätkab majanduse taastumise taktis stabiliseerumist. Nordea ootab 2010. aastalt jätkuvalt madalamat riskiga korrigeeritud kasumit kui 2009. aastal, sest grupi treasury ja turgude üksuste tulud on väiksemad.

Täispikk ülevaade Nordea Grupi 2010. aasta II kvartali majandustulemustest: http://hugin.info/1151/R/1433057/378998.pdf  
 
Materjalid Nordea Grupi 2010. aasta II kvartali majandustulemuste kohta:
http://www.nordea.com/Investor+Relations/Financial+reports/Interim+reports/Second+quarter+report+2010/1328362.html?lnkid=com-uk%2fQ110%2fFP%2fbanner
 

Euroopa juhtivasse pangandusgruppi kuuluv Nordea Pank on ainus kõrgeima ehk AA usaldusreitinguga kodupank Eesti turul, mis pakub universaalpanga tooteid ja teenuseid nii era- kui ka ärikliendile. Nordea märgi alla kuuluvad kõik olulised pangatooted: laenud, kaardid, säästu- ja investeerimistooted (sealhulgas liising ja pension), igapäevapangandus.
Nordea loob klientidele uus võimalusi ajada oma rahaasju läbi personaalse nõustamise, mis aitab teha häid finantsotsuseid nii era- kui ka äriklientide.

Nordea Eesti* tegevuste kasumiaruanne
 

 
 
 
Väljavõte Nordea Eesti* bilansist
 

 
 
* Nordea Pank Eesti, Nordea Finance Eesti ja Nordea Pensions Estonia
 
Lisainfo:
Jane-Liina Liiv
Kommunikatsioonijuht
Nordea Pank Eesti
Tel: 6283 185
GSM: 52 53070
E-Mail: jane-liina.liiv@nordea.com