Nordea: majanduse taastumine jätkub hoogsalt

PRESSITEADE 30. august 2010

Nordea hoiab jätkuvalt Eesti majanduse positiivset kasvuprognoosi. Tänu ekspordi toele on majanduse taastumine toimunud euroala riikidega võrdluses kiirelt ning kasvukiiruse vahe järgmistel aastatel püsib. Töötuse määra alanemine ja sissetulekute aeglane kasv koos euroalaga liitumise positiivse mõjuga lubavad mõõdukat tarbimise kasvu järgmisel aastal,  märgib Nordea Markets vastavaldatud majandusprognoosis Economic Outlook.

„Oleme oma majanduskasvu prognoosi 2010. ja 2011. aastaks ülespoole korrigeerinud, võttes arvesse taastuvat ekspordinõudlust ning oodatavat sisenõudluse kasvu, eriti seoses euro kasutuselevõtuga 2011. aastal,“ märkis Nordea Marketsi peaökonomist Tõnu Palm.

„Maailmakaubanduse kõrge aktiivsuse püsimine on Eesti majanduskasvu kiireks taastumiseks ülioluline. Samas tagasilöögid Põhjamaades või Venemaal mõjutavad samuti Eesti majanduse taastumise kiirust,“ lisas Palm.

Valitsusele on järgnevatel aastatel peamisteks ülesanneteks kõrge töötuse leevendamine, hinnasurvete piiramine ning eelarve tasakaalu saavutamine 2014. aastal. See toetaks Eesti kõrget usaldusväärsust rahvusvahelistel kapitaliturgudel võimaldades  erasektoril kaasata soodsa hinnaga välisraha.  Stabiilne makrokeskkond annab ettevõtetele ja tarbijatele kindlustunde ning tagab seeläbi laiapõhjalise majanduskasvu. Kuigi mõned tööturunäitajad on viidanud töötuse alanemisele, püsib töötuse määr paraku siiski kõrge- eelkõige pikaajaliste töötute ja noorte hulgas.  Eratarbimise jätkusuutliku kasvu tagamiseks on tööturu olukorra paranemine väga vajalik.

Euro kasutuselevõtuga kaasneb eeldatavalt majanduse usaldusväärsuse kasv nii riigis sees kui väljaspool, mis omakorda toob tõenäoliselt kaasa rohkem välisinvesteeringuid.

„Euro pole imerohi  ning sellele üleminek ei asenda konservatiivse majanduspoliitika ning ettevõtete innovatsiooni ja uute täiendavate turuniššide otsimise vajalikkust, mis on kiire kasvu eelduseks,“ kommenteeris Palm. “Euroala liikmelisus pigem soodustab majanduse integratsiooni, lisab täiendavat stabiilsust ning võimaldab paremini kasutada oma konkurentsieeliseid,“ lisas ta.

Välisnõudluse kiire kasv on andnud märgatavat hoogu Balti riikide, Poola ja Venemaa majanduste taastumisele. Järgmise aasta hakul on oodata välisnõudluse vähenemist, samas tööturu trendid  näitavad paranemist ning sillutavad teed sisenõudluse järk-järgulisele taastumisele. Seega ootame, et 2011. aastal jäävad nimetatud viie riigi majanduskasvu näitajad 3% ja 5% vahele.

Läti majandus on jõudnud languse põhja ja stabiliseerub, enim on elavnenud väliskaubandus. Sel aastal ootame kvartalipõhise kasvu jätkumist. Aastatel 2011–2012 peaks sisenõudluse paranemine tooma kaasa SKP mõõduka kasvu. Läti valitsussektori rahanduslik seis on stabiliseerunud, mis lisab kindlustunnet ja vähendab survet valuutale. Sihinäitajaks saab 2011. aasta eelarve lõppmenetlus, mis toimub pärast oktoobri alguse parlamendivalimisi.

Leedu majandus taastub järk-järgult, peamiselt küll ekspordinõudluse toel, kuid 2011. aastal suureneb ka eratarbimise roll. Suure ekspordikasvu ja lähiturgude (nt Venemaa) positiivse väljavaate põhjal oleme 2010. aasta kasvuprognoosi ülespoole korrigeerinud. Lähiaja ülesandeks on vähendada suurt eelarvepuudujääki, mis lükkab euroalaga ühinemise tähtaja edasi vähemalt aastani 2014.

Venemaa  majandus on taastunud ootuspäraselt, kasvades esimesel poolaastal aastases võrdluses 4,1% võrra. 2010. aasta teisel poolaastal ootame, toetudes positiivsetele märkidele tööturul, eratarbimise kindlat taastumist. Pärast esialgse tarbimis- ja eksporditõuke taandumist näeme aga kasvu aeglustumist. Valitsuse rahanduslik seis on püsivkulude olulise suurenemise tõttu pingeline. Valitsuse keskne ülesanne on eelarve tasakaalustamine, mille õnnestumisel on oluline roll nafta hinna muutustel.

Poola majanduse väljavaated on positiivsed, kuid seni oodatust väiksemaks jäänud välisnõudluse, madalama sisenõudluse suurenemise ning uute maksumeetmete tõttu sellel aastal, on ka prognoos varasemast tagasihoidlikum. Tööturu olukord on siiski paranemas. Järgnevateks aastateks ootame 3 ja 4% vahele jäävat majanduskasvu. Inflatsioon läbib põhja ning järgmisel aastal kasvab. See võib selle aasta lõpus tuua endaga kaasa ka esimese intressimäärade tõusu.

Euroopa juhtivasse pangandusgruppi kuuluv Nordea on ainus kõrgeima ehk AA-krediidireitinguga kodupank Eesti turul, mis pakub universaalpanga tooteid ja teenuseid nii era- kui äriklientidele. Nordea märgi alla kuuluvad kõik olulised pangatooted: laenud, kaardid, säästu- ja investeerimistooted (sealhulgas liising ja pension), igapäevapangandus.  Nordea loob klientidele uus võimalusi ajada oma rahaasju läbi personaalse nõustamise, mis aitab nii era- kui ka äriklientidel teha häid finantsotsuseid.

Nordea visioon on olla suurepärane Euroopa pank, kes pühendunud töötajatega pakub parimat klientidele ja aktsionäridele. Teeme oma klientidele võimalikuks nende eesmärkide täitmise pakkudes erinevaid panganduse, varahalduse ja kindlustuse tooteid, teenuseid ja lahendusi.

Nordea Grupil on üle 10 miljoni kliendi, ligi 1400 harukontorit ja 6 miljoni e-kliendiga juhtiv positsioon internetipanganduses. Nordea aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Stockholmi, Helsingi ja Kopenhaageni börsil.

Vaata lisaks:
Economic Outlook

Lisainfo:

Tõnu Palm
Peaökonomist
Nordea Pank Eesti
Tel: 6283345
Mob: 5 065 326
E-mail: tonu.palm@nordea.com

Jane-Liina Liiv
Kommunikatsioonijuht
Nordea Pank Eesti
Tel: 6283 185
Mob: 5 253070
E-mail: jane-liina.liiv@nordea.com
http://www.nordea.ee/