Investeerimine on igaühe võimalus

31.08.2015

Vastupidiselt levinud suhtumisele pole investeerimine vaid jõukate privileeg. Tegelikult on see kõigile kättesaadav võimalus ja võib öelda, et lausa elementaarne osa iga inimese rahaasjade planeerimisest. Pigem tasub endalt küsida, kas kõikide pikema perspektiiviga soovide täitmiseks on ikka parim viis laenamine? Või on jäänud kasutamata võimalus teenida sama summa täiendavate kohustuste võtmiseta?

Investeerimisega pole kunagi liiga hilja alustada, see on hea viis pikaajaliste finantseesmärkide saavutamiseks ning jõukuse kasvatamiseks. Alustamine ei nõua ka suuri rahasummasid nagu tihti eksikombel arvatakse. Ennekõike on soovitav teha investeerimisega algust varakult ja panna raha kõrvale regulaarselt. Sest isegi väikesed rahasummad kasvavad aja jooksul märkimisväärseks.  Põhjuseks on liitintressi mõju - investeeringuga teenitud tulu investeeritakse uuesti ning see hakkab omakorda tulu teenima. Näiteks investeerides igakuiselt 50 eurot 6%-lise aastatootlusega koguneb 10 aasta pärast investeerimisportfelli üle 8000 EUR.

Kuidas teha esimene samm?

Investeerimisotsus peab vastama igaühe vajadustele, eesmärkidele, riskitaluvusele ja finantsvõimekusele ning lähtuma üldisest finantsplaanist. Enne alustamist peaks siiski tagama vajalikud puhvrid lühiajaliste eesmärkide jaoks. Näiteks soovitatakse umbes 20% oma finantsvaradest hoida kõikide lühiajaliste eesmärkide täitmiseks ning sellest omakorda 20% tagavaraks ootamatute sündmuste või kulude katteks. Kuigi viimasel ajal üha rohkem inimesi saab rahaasjade planeerimise olulisusest aru, on eestlaste rahapaigutused endiselt väga konservatiivsed. Peamiselt hoitakse säästusid kas hoiusel või lihtsalt arvelduskontol. Selline rahapaigutus teeb aga pikaajaliste eesmärkide saavutamise keeruliseks.

Pikas perspektiivis on tootlus väga oluline. Näiteks 10 000 euro suurune investeering kasvab 10 aastaga 17 908 euroks, kui aastatootluseks on 6%, kuid ainult 10 202 euroks hetkel kehtiva tähtajalise hoiuse 0.2%-ilise aastatootlusega. Samuti mängib ka pikema aja sees üha suuremat rolli inflatsioon, sest raha ostujõu säilitamiseks peab investeering kasvama inflatsiooniga võrdse tempoga. Hoiuse intressid on üldjuhul inflatsioonist madalamad, mistõttu pikema perioodi jooksul kaotab hoiustatud raha oma ostujõudu. Lühiajaliselt pole inflatsiooni mõju suur, kuid pikaajaliste finantseesmärkide täitmisel tekib investeerimisega võimalus teenida inflatsiooni ületavat tootlust.

Aeg on investori parim sõber. Ajalooline kogemus näitab, et pikas perspektiivis suureneb oluliselt positiivse tootluse tõenäosus. Näiteks vaadates maailma aktsiate jooksvat tootlust ajavahemikul 31.12.1969 kuni 27.02.2015, oleks investor kolmeaastase investeerimisperioodi puhul ¾ juhtudel saanud positiivse tootluse. Iga 15-aastane investeerimisperiood sõltumata sisenemishetkest samal perioodil aga lõppes positiivse tootlusega. Teisisõnu polnud võimalik raha kaotada hoides investeeringut 15 aastat*. Inimeste produktiivsuse ning efektiivsuse pidev paranemine väljendub maailma majanduse pikaajalises kasvus. Pikaajalisest kasvutrendist aitab kasu saada globaalselt hajutatud ja isiklikule riskitaluvusele vastav investeerimisportfell.

Kuidas koostada endale sobiv portfell?

Korraliku tulemuse saavutamiseks peab investeeringute portfell olema õigesti koostatud. Nii teooria kui praktika näitab, et parema riski-tulu suhte saavutamiseks tuleb portfell hästi hajutada. Sel põhjusel pole investeerimise vallas vähese kogemuse ja keskmise sissetulekuga inimesel soovitav investeerida üksikaktsiatesse. Väiksemate summade puhul on keeruline saavutada vajalik portfelli hajutatus. Teiseks tuleb piisava hajutatuse tagamiseks teha palju tehinguid, mis on kulukas. Samuti eeldab see investeerimisobjektide valimisel põhjaliku analüüsi, milleks on vaja professionaalseid teadmisi ning palju aega.

Tavainimesel on kõige mõislikum paigutada raha erinevatesse fondidesse, kus oma ala eksperdid tegelevad investeerimisobjektide valikuga ja portfelli riskijuhtimisega. Oluline on jälgida, et portfell on hajutatud regioonide ja varaklasside vahel ning aktsia- ja võlakirjafondide osakaalud vastaksid investori riskitaluvusele ning eesmärkidele. Panga poolt soovitatud portfellide loomisel on näiteks kasutatud akadeemiliste uuringute tulemusi, valdkonna parimat tava ning ulatuslikku kogemust, et tagada optimaalne varade jaotus eri riskitasemete juures.

Algajatel investoritel on soovitav küsida nõu nii palju kui võimalik. Panka nõustamisele minnes ei tohiks karta küsida „rumalaid“ küsimusi. Nõustajatele on see oluline tagasiside ja võimalus aidata murda müüte, mis pidurdavad inimesi paremate finantsotsuste tegemisel.

Ege Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht

Investeerimine ei ole vaid rikastele! Isegi väikeste summade regulaarne investeerimine võib pikas perspektiivis tekitada märkimisväärse investeerimisportfelli. Alustades varakult saad liitintressist suuremat kasu, sest väikesed regulaarsed investeeringud kasvavad aja jooksul märkimisväärseteks summadeks.

 

*Graafik näitab teoreetilist portfelli väärtust iga investeerimisperioodi lõpus, kui portfell kasvab 6%-se aastatootlusega, mis on konstantne kogu perioodi jooksul. Tegelik investeeringute tootlus on muutuv ning võib olla nii negatiivne kui positiivne.

Pikaajaliste finantseesmärkide saavutamisele aitab kaasa raha paigutamine läbi investeerimise, sest:

  • Ajalooline kogemus näitab, et pikas perspektiivis suureneb oluliselt positiivse tootluse tõenäosus. Iga investeeringu väärtus võib ajas nii tõusta kui langeda, aga pikaajaliselt investeerides hoolitsete selle eest, et aeg töötaks teie kasuks.
  • Pikaajaline investeerimine pakub paremat kaitset inflatsiooni eest;
  • Nii loote võimaluse oma jõukuse kasvatamiseks.

Korraliku tulemuse saavutamiseks tuleb koostada just teile sobiv, hajutatud investeerimisportfell.
Seda teemegi meie oma pangas. Vaadake, kuidas aeg suurendab võidu võimalust.

Loe lähemalt

Indeksvõlakirjad ehk struktureeritud võlakirjad on hea viis saada osa aktsiaturu tootlusest, kuna üldjuhul omavad struktureeritud võlakirjad nimiväärtuse kaitset. Nimiväärtuse kaitse võlakirja lunastamistähtpäeval võimaldab Teil teenida tulu ilma põhikapitali kaotuse riskita.

  • Indeksvõlakirjad ehk struktureeritud võlakirjad pakuvad Teile alternatiivi otseinvesteeringutele aktsiatesse ja aktsiafondidesse.
  • Indeksvõlakirjad on üldjuhul nimiväärtuse kaitsega kui võlakirja hoitakse lunastamistähtajani. See tähendab aktsiaturgude tootlusega võrreldavat tulu ilma põhikapitali kaotuse riskita.
  • Võlakirjade hoidmisega ei kaasne täiendavaid haldus- ega kontohooldustasusid.

Loe lähemalt

Hajutatud fondiportfelli lahendus tagab Teile kui investorile
tasakaalustatud varade jaotuse, lähtudes tema isiklikust riskitaluvusest.
Nimiväärtuse kaitsega indeksvõlakirjadega loote endale võimaluse
teenida aktsiaturuga võrreldavat tulu ilma investeeritud põhikapitali kaotuse riskita.
Haldame erinevatesse piirkondadesse ja varaklassidesse investeerivaid fonde üle maailma.
Teie raha paigutamisel lähtutakse riskide hajutamise põhimõttest.
Kui olete otsustanud paigutada oma raha
väärtpaberitesse, tuleb Teil esmalt avada väärtpaberikonto.
kasutamine võimaldab Teil
finantsvaralt saadud tulu maksustamist soovi korral edasi lükata.
Investeerimisotsuste tegemisel
tutvuge alati tugimaterjalidega ja pidage vajadusel nõu asjatundliku pangatöötajaga.
Hajutatud fondiportfelli lahendus tagab Teile kui investorile
tasakaalustatud varade jaotuse, lähtudes tema isiklikust riskitaluvusest.
Nimiväärtuse kaitsega indeksvõlakirjadega loote endale võimaluse
teenida aktsiaturuga võrreldavat tulu ilma investeeritud põhikapitali kaotuse riskita.
Haldame erinevatesse piirkondadesse ja varaklassidesse investeerivaid fonde üle maailma.
Teie raha paigutamisel lähtutakse riskide hajutamise põhimõttest.
ShadowShadowShadow

Soovitused ja nõuanded

Rahakasvataja põhiküsimus: kas müüa või mitte müüa?
Rahakasvataja põhiküsimus: kas müüa või mitte müüa? Selline küsimus tekib paljudel väikeinvestoritel kohe, kui turul tekib langus. Lugege lähemalt...

Investeerimine on igaühe võimalus
Investeerimine on igaühe võimalus Vastupidiselt levinud suhtumisele pole investeerimine jõukate privileeg, vaid elementaarne osa iga inimese rahaasjade planeerimisest. Lugege edasi...

Targa naise viis rahaharjumust

Ajaloolistel põhjustel on mehed paremad majandajad ja edukamad investorid. Naised ei suuda säästa nii palju kui kainelt ja kaalutlevalt mõtlevad mehed. Kas tõesti? 

Lugege lähemalt ...

Kui palju teab tavainimene üldse investeerimisest?

“Inimesed võiksid olla oma rahale paremad peremehed." ütleb Nordea säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

Lugege intervjuud ...

Kes võidavad aktiivselt juhitud fondidest?

Kas valida pankade poolt pakutud aktiivselt juhitud fonde või investeerida otse indeksit jälgivatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse?

Lugege lähemalt ...