Kas Soome pensionisüsteem on Eesti jaoks ulme?

Ihaldusväärne pension nagu meie põhjanaabritel, kas see on Eesti jaoks ulme või siiski võimalik? Et see võimalikuks saaks, oleks makseid II sambasse otstarbekas suurendada, inimesed ise peavad rohkem säästma ja väga oluline on tööandjate laiaulatuslik toetus pensioni kogumisele.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele pööratakse maailmas järjest enam tähelepanu. Fakt on, et inimeste eluiga pikeneb ja samal ajal sündide arv väheneb. Võtmeküsimuseks kujuneb, kuidas kanda väiksema tööealise elanikkonnaga hoolt suureneva arvu pensionäride eest. Eestis ja ka teistes Balti riikides on teine murettekitav tendents tööealise elanikkonna suundumine n-ö parematele jahimaadele – riikidesse, kus on suuremad teenimisvõimalused.

Eesti ja Soome keskmist pensioni on varemgi võrreldud ja pole uudis, et meie pensionär peab hakkama saama oluliselt vähemaga kui samaealine Soomes. Praegu on keskmine vanaduspension Eestis umbes 316 eurot, samal ajal kui Soomes on isegi garanteeritud miinimumpension üle kahe korra suurem (713,73 eurot).

Kahe riigi keskmise pensioni võrdluses on erinevus aga veelgi suurem.
Perioodil 2007–2011 kasvas pension Eestis keskmiselt 6,6 protsenti aastas ning Soomes keskmiselt 1,5 protsenti aastas. 2012. aasta andmed pole veel avaldatud, aga aastal 2011 moodustas Eesti keskmine pension 20,4 protsenti Soome keskmisest. Kui võtta hüpoteesiks, et mõlemas riigis jääb pensioni kasvutempo ka järgmisteks aastakümneteks samasuguseks kui viimasel viiel aastal, siis jõuame Soome keskmisele pensionile järele umbes 33 aastaga.

Järgmistel aastakümnetel pensionile jäävatel inimestel lisandub riigipensionile ka II samba pension, mis Soomes sisaldub keskmise pensioni arvestuses. Kui lisame II samba pensioniosa, arvestades, et 20 aasta pärast saab sest allikast ligikaudu 30 protsenti pensionilisa, väheneb aeg Soome kinnipüüdmiseks 33 aastalt umbes 26-le, mis oleks päris tubli saavutus.

Nende arvutuste juures on eelduseks riikliku pensioni märkimisväärne keskmine kasv pika perioodi jooksul; kas see ka võimalik on, näitab aeg. Kolmesambalise pensionisüsteemi rakendamine Eestis 10 aastat tagasi oli aga selgelt õige otsus.
Kuidas on Soome jõudnud maailma ühe tugevama pensionisüsteemini?

Loe edasi Postimehes ilmunud artiklist.

 

 

Angelika Tagel
Nordea Pensions Estonia juht

Veebruar 2013 

 

on meie kõige agressiivsem II samba fond.
A Pluss Pensionifondi soovitame inimestele, kelle kogumisperiood on üle 20 aasta ja kes taluvad hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse kõikumisi.
on meie kõige populaarsem II samba fond.
A Pensionifondi on keskmisest kõrgema riskiklassiga. Seda fondi soovitame inimestele, kelle kogumisperiood on üle 10 aasta.
on keskmisest madalama riskiga II samba pensionifond.
B Pensionifondi soovitame inimestele, kelle kogumisperiood on üle 3 aasta ja kes ei soovi võtta kõrgemat riski.
on meie kõige madalama riskiga II samba pensionifond.
C Pensionifondi soovitame inimestele, kelle kogumisperiood on alla 3 aasta ja kes soovivad pigem oma pensionivara kaitsta kui kasvatada.
on keskmisest madalama riskiga III samba pensionifond.
Intress Pluss Pensionifondi soovitame inimestele, kes soovivad kasvatada oma pensionivara, kuid ei soovi võtta riske kogutud vara olulise vähenemise hinnaga.
on meie kõige äkilisem III samba pensionifond.
Aktsiad 100 Pensionifondi soovitame inimestele, kelle kogumisperiood on üle 10 aasta ja kes taluvad hästi võimalikke lühiajalisi vara väärtuse vähenemisi.
ShadowShadowShadow

Soovitused ja nõuanded

Pensionikoguja kolm mõttekohta
Pensionikoguja kolm mõttekohta Riskida kasvu nimel või mitte? Kas fondi investeeringust on mulle kasu? Millal tegutseda, mida teha? Lugege lähemalt..

Millest elada pensionieas? Lugege lähemalt..

Kinnisvarapension. Kellele ja kuidas?

Lugege lähemalt..

Kas ja millal vahetada pensionifondi?

Lugege lähemalt..

Ekspert selgitab: mis on pensionifondi tootlus ja kuidas see kujuneb?

Lugege lähemalt..