Nordea majandusprognoosid

Nordea avaldab iga-aastaselt regulaarseid majandusprognoose, mis hõlmavad kõiki Nordea Marketsi olulisemaid analüüsivaldkondi ja kapitaliturge ning mille koostamisesse on kaasatud rikkalik ekspertide meeskond.

Lisaks valmistavad Nordea Eesti analüütikud ette siinse turu ja keskkonnaspetsiifilisi majandusprognoose.

02.09.2015

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt jätkub Eesti majanduse välisnõudluse taastumine aeglases tempos, peegeldades euroala ebaühtlast elavnemist. Väliskeskkonna arengutega seoses on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.

„Globaalne nõudlus ja kaubandus taastuvad oodatust aeglasemas tempos mõjutatuna paljuski arenevatest turgudest. Eesti peamiseks pikaajalise kasvu riskideks on kujunemas majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismahud, mis ei luba oodata kiiret tootlikkuse kasvu,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.

Nordea hinnangul taastub maailma majandus aeglasemalt vaatamata stimuleerivale rahapoliitikale ja pea poole võrra alanenud toornafta hinnale. USA majanduse aeglustumine on samas ajutine, kuigi suurriigi majandusele avaldavad samuti mõju arenevate turgude heitlikumad kasvuväljavaated. Riskide osas ei tohiks alahinnata mitmete arenevate riikide kasvuriske. Eeskätt puudutab see mitmeid toorainet eksportivaid riike, kes ei ole varasematel aastatel panustanud piisavalt majandusreformidesse ja ettevõtlussektori mitmekesistamisse. Näiteks Venemaa ja Brasiilia kogevad majanduslangust ega pöördu prognoosi kohaselt kriisist väljumisel endise kasvu juurde. Hiina majandust ootab lühemas perspektiivis mõõdukas aeglustumine, kuid samas viitavad märgid, näiteks laenu- ja kinnisvaraturu mullistumine, jõulisema languse riskile ja vajadusele tegeleda majanduse struktuursete probleemidega.

„Globaalse majanduse ja kaubanduse kasvuriskid piiravad investeerimisaktiivsust ja see piirab ka Eesti sarnaste eksportivate majanduste kasvuvõimalusi. Eestile tähendab see ennekõike seda, et ka meie ekspordipartnerite kasvu veab suures osas sisenõudlus ja seega välistellimusi Eesti eksportivale tööstusele ja investeerimiskaupade tootjatele napib. Tarbimiskeskne majanduskasv on avatud väliskeskkonna riskidele. Hinnakasvupööre on energia- ja toormehindade tõttu küll aeglasem, kuid juba järgmisel aastal aeglustab see elanike reaalsissetulekute kasvu,“ arvas Palm.

Euroala majandus jätkab tsüklilist elavnemist. Euroala taastumist toetab ECB QE, mis jätkub ka pärast 2016. aasta septembrit. Põhjamaade majanduskasvud jätkuvalt lahknevad. Rootsi edestab naabreid kiire majanduskasvu ja kasvava tööhõive poolest. Ka Taani majandus on jõudnud stabiilsesse ent mõõduka taastumise faasi. Samas kaotab Norra üldiselt tugev majandus hoogu järsu toornafta hinnalanguse tõttu. Eesti jaoks ülioluline kaubandusparter Soome kogeb neljandat aastat majanduslangust, põhjusteks nõrk sisenõudlus ja Venemaa arengute mõjud. Venemaa majanduslangus süveneb, kuid mõju Eesti ekspordile järk-järgult taandub. 

„Eesti välismajanduse aktiivsus püsib ka edaspidi madal, hoolimata euroala järk-järgulisest taastumisest stimuleeriva rahapoliitika toel. EL suurriikidest on tugevama kasvuväljavaatega Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia, kuhu Eesti ekspordimahud on piiratud. Lisaks püsib investeerimisnõudlus Euroopas ebaühtlane ning globaalne hinnalanguse surve hoiab ekspordihinnad languses,“ leidis Tõnu Palm.

Kooskõlas euroala ja Põhjamaade majanduste taastumisega muutub Eesti majanduskasv järgmistel aastatel laiemapõhjalisemaks. Aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus. Eesti majandus on alates 2009.aastast püsinud jätkuvalt netolaenuandja välismajanduse suhtes. Majanduses on palju säästetud ja nüüd on kiiremaks kasvuks vaja rohkem investeeringuid eksportivas sektoris. Eesti kodumajapidamiste hoiuste kasv edestab märkimisväärselt laenude kasvu, aastaga on hoiuste maht kasvanud 9% hoolimata ligi nullilähedastest intressidest.     
Eratarbimist toetab stabiilne tööjõuturg. Tööpuuduse alanemine aeglustub, kuid tööjõunõudluse elavnemist on oodata eksportivate harude toel 2017.aastal.

„Majanduse tootlikkuse seisukohalt on tervitatav, et tööjõu aktiivsus noorte (15-24-aastased) osas kasvaks edaspidi rohkem eksportivates kui siseturule orienteeritud harudes. Infotehnoloogia kõrval võiks kasvada töötleva tööstuse harude populaarsus. Avardunud töötamise võimaluste kõrval ei saa unarusse jääda panustamist haridusse,“ lisas Palm.

Täpsema ülevaatega saab tutvuda siin

02.09.2015

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt jätkub Eesti majanduse välisnõudluse taastumine aeglases tempos, peegeldades euroala ebaühtlast elavnemist. Väliskeskkonna arengutega seoses on Eesti majanduskasvuriskid kasvanud. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses ning 2016. aastal 3 protsenti.

„Globaalne nõudlus ja kaubandus taastuvad oodatust aeglasemas tempos mõjutatuna paljuski arenevatest turgudest. Eesti peamiseks pikaajalise kasvu riskideks on kujunemas majanduse liigne sõltuvus sisetarbimisest ning eksportivate ettevõtete kahanenud investeerimismahud, mis ei luba oodata kiiret tootlikkuse kasvu,“ ütles Tõnu Palm, Nordea panga peaökonomist Eestis.

Nordea hinnangul taastub maailma majandus aeglasemalt vaatamata stimuleerivale rahapoliitikale ja pea poole võrra alanenud toornafta hinnale. USA majanduse aeglustumine on samas ajutine, kuigi suurriigi majandusele avaldavad samuti mõju arenevate turgude heitlikumad kasvuväljavaated. Riskide osas ei tohiks alahinnata mitmete arenevate riikide kasvuriske. Eeskätt puudutab see mitmeid toorainet eksportivaid riike, kes ei ole varasematel aastatel panustanud piisavalt majandusreformidesse ja ettevõtlussektori mitmekesistamisse. Näiteks Venemaa ja Brasiilia kogevad majanduslangust ega pöördu prognoosi kohaselt kriisist väljumisel endise kasvu juurde. Hiina majandust ootab lühemas perspektiivis mõõdukas aeglustumine, kuid samas viitavad märgid, näiteks laenu- ja kinnisvaraturu mullistumine, jõulisema languse riskile ja vajadusele tegeleda majanduse struktuursete probleemidega.

„Globaalse majanduse ja kaubanduse kasvuriskid piiravad investeerimisaktiivsust ja see piirab ka Eesti sarnaste eksportivate majanduste kasvuvõimalusi. Eestile tähendab see ennekõike seda, et ka meie ekspordipartnerite kasvu veab suures osas sisenõudlus ja seega välistellimusi Eesti eksportivale tööstusele ja investeerimiskaupade tootjatele napib. Tarbimiskeskne majanduskasv on avatud väliskeskkonna riskidele. Hinnakasvupööre on energia- ja toormehindade tõttu küll aeglasem, kuid juba järgmisel aastal aeglustab see elanike reaalsissetulekute kasvu,“ arvas Palm.

Euroala majandus jätkab tsüklilist elavnemist. Euroala taastumist toetab ECB QE, mis jätkub ka pärast 2016. aasta septembrit. Põhjamaade majanduskasvud jätkuvalt lahknevad. Rootsi edestab naabreid kiire majanduskasvu ja kasvava tööhõive poolest. Ka Taani majandus on jõudnud stabiilsesse ent mõõduka taastumise faasi. Samas kaotab Norra üldiselt tugev majandus hoogu järsu toornafta hinnalanguse tõttu. Eesti jaoks ülioluline kaubandusparter Soome kogeb neljandat aastat majanduslangust, põhjusteks nõrk sisenõudlus ja Venemaa arengute mõjud. Venemaa majanduslangus süveneb, kuid mõju Eesti ekspordile järk-järgult taandub. 

„Eesti välismajanduse aktiivsus püsib ka edaspidi madal, hoolimata euroala järk-järgulisest taastumisest stimuleeriva rahapoliitika toel. EL suurriikidest on tugevama kasvuväljavaatega Saksamaa, Hispaania ja Suurbritannia, kuhu Eesti ekspordimahud on piiratud. Lisaks püsib investeerimisnõudlus Euroopas ebaühtlane ning globaalne hinnalanguse surve hoiab ekspordihinnad languses,“ leidis Tõnu Palm.

Kooskõlas euroala ja Põhjamaade majanduste taastumisega muutub Eesti majanduskasv järgmistel aastatel laiemapõhjalisemaks. Aeglustuvale tarbimisele lisandub investeeringute ja ekspordi kasvav panus. Eesti majandus on alates 2009.aastast püsinud jätkuvalt netolaenuandja välismajanduse suhtes. Majanduses on palju säästetud ja nüüd on kiiremaks kasvuks vaja rohkem investeeringuid eksportivas sektoris. Eesti kodumajapidamiste hoiuste kasv edestab märkimisväärselt laenude kasvu, aastaga on hoiuste maht kasvanud 9% hoolimata ligi nullilähedastest intressidest.     
Eratarbimist toetab stabiilne tööjõuturg. Tööpuuduse alanemine aeglustub, kuid tööjõunõudluse elavnemist on oodata eksportivate harude toel 2017.aastal.

„Majanduse tootlikkuse seisukohalt on tervitatav, et tööjõu aktiivsus noorte (15-24-aastased) osas kasvaks edaspidi rohkem eksportivates kui siseturule orienteeritud harudes. Infotehnoloogia kõrval võiks kasvada töötleva tööstuse harude populaarsus. Avardunud töötamise võimaluste kõrval ei saa unarusse jääda panustamist haridusse,“ lisas Palm.

Täpsema ülevaatega saab tutvuda siin

 

17.06.2015
 
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt kujuneb Eesti eksporditurgude taastumine sel aastal aeglaseks. Eestis jätkub tagasihoidlik majanduskasv, milleks Nordea prognoosib tänavu 2,0 protsenti ja 2016. aastal 3,1 protsenti. Pika-ajalise kasvuni saab viia vaid investeeringute ja tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis eeldab digimajanduse ning uute tehnoloogiate juurutamist traditsioonilisemates majandusharudes.
 
Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul jääb Euroopa riikide majanduste kasvu vedama eeskätt sisenõudlus, kuivõrd ekspordi osakaal püsib tagasihoidlik globaalmajanduse mõjude ja riskide tõttu. “Samas on üha rohkem märke sellest, et Eesti peamine eksporditurg jätkab tsüklilist elavnemist, seda toetavad ennekõike soodne toornafta maailmaturuhind ning euroala mahukas kvantitatiivse leevenduse programm. Meie ekspordi kasvuväljavaade paraneb järgmisel aastal, mil euroala sisenõudlus muutub laiemapõhjalisemaks,” ütles Palm.

Nordea prognoosib euroala majanduskasvu 2015. aastaks kõigest 1,3 protsendi ulatuses. 2017. aastal on oodata kasvu elavnemist 1,6 protsendini.

“Samas annab Eesti mõõdukas, ent tasakaalukas majanduskasv põhjust optimismiks ning võimaluse keskenduda pika-ajalist kasvu soosivate valdkondade arendamisele. Üks olulisi väljakutseid on tootlikkuse tõstmine. Oleme küll euroala kiireima kasvuga riikide seas, kuid Eesti tööjõu tunnitootlikkuse tase jääb jätkuvalt tublisti alla euroala. Tootlikkuse kasvutempo on viimastel aastatel püsinud aeglasem pikema perioodi (2001 kuni 2013) keskmisest, mis iseloomustab mitmeid teisi euroala riike,” lisas Palm.

Eesti  kui väikese avatud majanduse jaoks tähendab see eelkõige väljakutset liikuda tehnoloogia kaasabil kõrgema lisandväärtusega ning ekspordile orienteeritud tööstuse ja teenuste majanduse suunas. Tõnu Palm soovitab tehnoloogia arendamise ja selle tööstuses rakendamise strateegia osas võtta eeskuju ühelt Euroopa edukamalt eksportöörilt - Saksamaalt.  Kuigi riikide  kasvu- ja innovatsiooni arendamise strateegiad, mis suudavad luua reaalset hüpet lisandväärtuse kasvus, on väga individuaalsed.        

“Eesti on sarnaselt Saksamaale orienteeritud ekspordile ja seega sõltuv globaalsest konkurentsist. Mõlema riigi majanduses on kõrge tööstuse ja töötleva tööstuse osakaal, kuid majandusstruktuuride võrdluses tuleb esile meie teaduse ja tehnikaharu lisandväärtuse tagasihoidlikum panus majandusse,” ütles Palm. “Eesti pikaajaline kasvustrateegia peaks samuti ette nägema eeskätt reforme, kuidas viia digimajandus ja uued tehnoloogiad kuluefektiivselt muude majandusharudeni.”

“Ka Euroopa Komisjoni tegevusfookuseks on ühtse energia-, digi- ja kapitalituru ning erasektori investeeringute elavdamine, mis sobitub Eesti pikaajaliste väljakutsetega. Muutused digimajanduse suunas mõjutavad edaspidi üha rohkem tööjõunõudlust, organisatsioonide ärimudeleid ja keskkonda laiemalt. See puudutab nutikaid linnu, transpordilahendusi, energia- ja kommunikatsiooni võrke, tarku tööstuseid ja erinevaid personaliseeritud teenuseid,” arvas Palm.

Täpsema Nordea Eesti majandusprognoosiga saab tutvuda siin.

..

11.03.2015

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook kohaselt on Eesti järgmiste aastate kasvuväljavaade euroala taastumise, madalate intresside ning mõõduka hinnakasvu toel paranemas. Tugeva sisetarbimise jätkumist veab ligi 5 protsendini ulatuv reaalpalga kasv. 2015. aastaks prognoosib Nordea Eestile majanduskasvu 2 protsendi ulatuses, 2016. aastal kiireneb kasv eksporditurgude ja investeeringute elavnedes vähemalt 3,2 protsendini.

Globaalmajanduse taastumist on ergutanud keskpankade äärmiselt stimuleeriv rahapoliitika, millele on nüüd lisandunud langenud naftahinnad. Samas jääb maailma majanduskasv Nordea majandusprognoosi hinnangul ka pikemas perspektiivis madalamale tasemele kui enne viimast majanduskriisi. Selle trendi taga on muutuv demograafiline olukord lääneriikides, investeeringute tagasihoidlikum maht ning aeglustunud globaalse kaubanduse kasv.

Nordea prognoosib Eestile 2015. aastaks ajutist hinnalangust, mis aasta teises pooles asendub toormehindade kasvu toel mõõduka hinnakasvuga. „Tugevale eratarbimisele lisandub aasta teises pooles Skandinaavia ja euroala ekspordinõudluse elavnemine. Majanduskasvu osas on riskid järgmisteks aastateks taaskord üles,“ ütles Nordea panga peaökonomist Eestis Tõnu Palm „Kui aasta alguses hoiavad geopoliitilistest riskidest tingitud kõrge määramatus, Venemaa majanduslanguse süvenemine ja madalad energiahinnad eksporditulude kasvu tõenäoliselt veel vaos, siis aasta teine pool tõotab tulla euroala ja Skandinaavia välisnõudluse toel tugevam. Majanduse elavnemist toetavad Euroopa keskpankade jõulised meetmed, nõrgemad valuutad ja riskivalmiduse kasv“. Eesti avatud majanduse lähiaja peamisteks riskideks jäävad jätkuvalt geopoliitilised riskid ning sellega seotud väliskeskkonna määramatus.

Euroopa Keskpanga jõuline majanduse turgutamine kvantitatiivse rahapakkumise (QE) läbi on ebatraditsiooniline meede, mis toob tõenäoliselt kaasa pika perioodi, mil eurointressid jäävad ülisoodsale tasemele. Euro nõrgeneb veelgi.

Kiiremaks majanduskasvuks vajaliku investeeringute elavdamise vajadusega seostub ka Eesti majanduse pikaajaline väljakutse tõsta veelgi tootlikkust vananeva ja kahaneva tööjõu kontekstis. Negatiivsed demograafilised trendid ohustavad ka mitmete teiste arenenud riikide majanduskasvu kiirust. Järgnevatel aastatel elavneb kvalifitseeritud tööjõu nõudlus välisturgudel, seega konkurents kasvab.

„Viimase kümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 3,7% ning eakamate (65 ja vanemad) osakaal samal ajal suurenenud 9%. Kõige nooremate ühiskonnaliikmete osakaal on kümne aastaga ligi 25% võrra vähenenud. Veelgi olulisemaks muutuvad investeeringud inimkapitali, sealhulgas täiendõppesse, ümberõppesse, aga ka haridussüsteemi arendamisse laiemalt eesmärgiga toetada majanduse struktuurseid muutusi, mis toetavad ekspordi arengut. Vajame rohkem ettevõtlikkust,“ ütles Palm.

Eestil on euroala riikide võrdluses hea kasvuväljavaade. Pikaajaliste väljakutsete kõrval ootame Eesti majanduse jõulisemat elavnemist juba 2016. aastal seoses ekspordi ja investeeringute kasvuga.

Põhjamaade majanduse väljavaated

Kasvupööret Põhjamaades toetavad stimuleerivad rahapoliitikad, madalad intressid ja euro suhtes nõrgenenud vahetuskursid. Taani ja Rootsi keskpangad on majanduse stimuleerimiseks rakendanud ebatraditsioonilisi meetmeid, mis on lühiajalised intressid viinud negatiivseks. Tõenäoliselt langetavad nii Norra kui Rootsi keskpank intresse veelgi. Taani majandus on pärast mitmeid aastaid pöördunud kasvule. Toornafta hindade ja investeeringute langus on jahutanud Norra majandust. Seejuures Eesti jaoks oluline kaubanduspartner Soome on  madalseisu üle elanud ning järgmisel aasta terendab juba 1,5 protsendini ulatuv kasv.

Täpsema ülevaatega saab tutvuda siinPDF.

02.12.2014

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jätkub Eestis mõõdukas majanduskasv ka soovimatult madala euroala kasvu taustal. Tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi tõstis Nordea 1,7 protsendini, 2015. aastal terendab Eestis 2,2 protsendini ja 2016. aastal 3,4 protsendini ulatuv kasv. Geopoliitiliste riskide tõttu kujuneb Eesti peamiste eksporditurgude taastumine järgmisel aastal oodatust aeglasemaks. Kiirema arengu mootoriks on investeeringud inimkapitali ja majanduse ekspordipotentsiaali.
 
Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm järeldas tänavuse aasta osas, et Venemaa-Ukraina kriisi otsene mõju Eestile on püsinud ootuspäraselt tagasihoidlik, näiteks kaubaeksport Venemaale on aasta 9 kuu kokkuvõttes langenud jooksevhinnas 9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Rubla vahetuskurss euro suhtes nõrgenenud ca 20%. Majandusharudest on ootuspäraselt enim kannatanud 20%-st kvartaalset langust kogenud piimatööstuse eksport.
                                                                                   
“Käesoleva aastal jätkub Eestis euroalast kaks korda kiirem majanduskasv, mis II ja III kvartali keskmisena küündis üle 2 protsendi võrdluses eelmise aastaga. Lisaks jõulisele eratarbimise kasvule panustas III kvartali majanduskasvu netoeksport. Eestis jääb investeeringute kasv ka järgmisel aastal vaoshoituks, edaspidi on vajalik investeeringute elavnemine. Välisturgude ja ekspordi aeglane taastumine jätkub, kuid see pole geopoliitiliste riskide juures piisav investeeringute kiiremaks kasvuks,” arvas Palm.

Palmi hinnangul on suurim muutus väliskeskkonnas kahtlemata rekordiliselt langenud toornafta ja toormehinnad, millel on veel langusruumi: “Suures osas energia, toorme ja toiduainehindade langusest põhjustatud üldine hinnalangus koos rekordmadalate intressidega tuleb Eesti avatud majandusele valdavalt kasuks. Väliste hinnasurvete aeglane taastumine lubab prognoosida Eestis 1% lähedast hinnakasvu 2015. aastal. Hinnakasvuriskid jäävad allapoole ka 2016. aastaks.”

Aeglasema hinnakasvu pöörde kõrval toetab reaalsete sissetulekute ca 4%-st edasist kasvu tööturu järk-järguline pingestumine. Sellele viitab lühi- ja pikaajalise töötuse määra lõhe koondumine majandusbuumi tasemetele.

Tõnu Palmi sõnul muutub negatiivse demograafia puhul üha olulisemaks tööhõive määra tõstmine, mis saab juhtuda eelkõige noorte ja vanemaealiste töötajate panuse suurema kaasamise näol. Võrreldes Saksamaaga on Eestis potentsiaali tõsta tööhõivet ca 4-5%, seejuures noorte (vanusegrupp 15-24. aastat) osas on Saksamaa hõive määr koguni 14 pp kõrgem. “Eesti kiirema majandusarengu hoidmise võtmeteguriks järgmisel dekaadil kujunevad investeeringud inimkapitali ja majanduse ekspordipotentsiaali. Eesseisvad parlamendivalimised 2015. aasta kevadel viivad tõenäoliselt nii madalama sissetulekute tasemega töötajate kui ka üldise tööjõu maksukoormuse vähendamiseni. Heaolu tõstmiseks ja väljarände pidurdamiseks on aeg küps eelisarendada investeeringuid inimkapitali. See loob võimalused majanduse ees seisvateks struktuurimuutusteks ja Euroopa keskmisest kiirema sissetulekute kasvu jätkumiseks, ” ütles Palm.

Täpsema ülevaatega saab tutvuda siinPDF.

03.09.2014

Nordea majandusprognoos: Eesti majanduse taastumist pidurdavad geopoliitilised arengud Nordea värske majandusprognoosi hinnangul pidurdavad 2014. teisel poolaastal Eesti majanduse kasvu peamiste eksporditurgude aeglustunud kosumine ja uued geopoliitilised riskid, mille tulemusel on Eestis tänavu oodata 0,7%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tööjõuturg ja sisetarbimine on püsinud ootuspäraselt tugeval tasemel, tarbimist toetab pea nullilähedane hinnakasv, mis jääb alla euroala keskmisele.

Globaalmajanduse areng on tänavu olnud oodatust aeglasem. Arenenud suurriikide majandusnäitajad viitavad globaalmajanduse kasvu järk-järgulisele paranemisele 2015.a., kuid  arenevate turgude nõrkuse ja märkimisväärsete geopoliitiliste riskide (s.h viimasel ajal eskaleerunud Venemaa ja Ukraina konflikti) taustal püsib areng jätkuvalt heitlik. Välisriskide võimendumise ja välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu langetas Nordea ka Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi seniselt 1,2%-lt 0,7%-le. 

“Järgmise aastate kasvu väljavaate osas jäävad riskid allapoole. Jätkusuutlik kasv saab tulla ekspordinõudlusest, tootlikkust tõstvatest uutest investeeringutest ja laienemisest uutele eksporditurgudele. Kuid ka meie tugevamate  kaubanduspartnerite investeeringud kasvavad tänases majanduskeskkonnas vaevaliselt. Eratarbimist, mis Eestis küündib ligi  50%-ni SKT-st, hoiab tugeval tasemel erakordselt madal inflatsioon ja euroala keskmisest kiirem palgakasv, kuid sellest üksi jääb jõulisemaks kasvuks vajaka,“ leidis Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eksporditurgude taastudes prognoosib Nordea Eestile 2015. aastal majanduskasvu, mis ulatub kuni 2,7%-ni. Määramatus püsib kõrge, ekspordinõudluse elavnemist ei ole oodata enne järgmise aasta lõppu.  Venemaa ja Ukraina konflikti mõjud majanduse väljavaadetele

Tõnu Palmi hinnangul on Venemaa-Ukraina konflikti mõjud Eesti kaubanduspartneritele ja Eestile olnud seni piiratud, kuivõrd globaalmajandus jätkab taastumist ja majanduskasvu toetab senisest rohkem sisetarbimine: „Eesti Venemaa suunaline kaubaeksport on kahanenud aastataguses võrdluses (2014 II kv -14% a/a) samas suurusjärgus kui euroala  eksport Venemaale. Samas ei saa alahinnata ebakindluse kasvust tingitud kaudseid mõjusid juhul, kui konflikt peaks venima pikemale. Eesti ekspordi alustala, töötleva tööstuse kindlustunne, on tänaseni püsinud suhteliselt stabiilne. Töötleva tööstuse mahu aastakasv on viimasel kolmel kuul püsinud sarnaselt plusspoolel (mai-juuli keskmine kasv +3% a/a). Eesti eksporti mõjutab kindlasti ennekõike euroala ja Skandinaavia majanduste nõudlus ja väljavaade“.

Kasvanud riskide valguses on võimalikud ajutised tagasilöögid tööturul, kuid tööpuuduse pikemaajaline kahanemise trend majanduskasvu elavnedes jätkub. Tugev tarbijate kindlustunne peegeldab reaalsissetulekute kasvu ja stabiilset tööturgu. Kuigi tarbijate ettevaatus järgmiste aastate majanduse väljavaate osas on viimastel kuudel selgelt kahanenud, on suurte ostude kaalumine võrreldes möödunud aastaga mõnevõrra kasvanud. Viimast kinnitavad kinnisvara- ja automüükide tulemused ning stabiilsed eluasemelaenude mahud.

„Madalam majanduskasv ja kiire palgakasv mõjutavad negatiivselt Eesti ettevõtete kasumimarginaale. Seoses nõrga välise hinnasurvega jäävad hinnakasvu riskid Eestis tagasihoidlikuks ka pikemas horisondis. Energiahindu survestab Euroopas madal energianõudlus. Ettevõtete võimalused välisturul hinda tõsta jäävad piiratuks. See sunnib ettevõtjaid panustama efektiivsuse kasvule ja mitmekesistama eksporditurge,“ ütles Palm.  Euroala ja Põhjamaade väljavaated

Nordea värske majandusprognoosi Economic Outlook hinnangul kasvab euroala majandus oodatust aeglasemas tempos.

„Euroala 2015. aasta majanduskasvu prognoosi alandasime 1,5%-lt 1,1%-le, mis peegeldab Prantsusmaa ja Itaalia tagasihoidlikumat kasvuväljavaadet ning ka väliskeskkonna mõjusid Saksamaa majandusele. Euroala hinnakasv Nordea hinnangul kergelt elavneb, püsides kahe aastases horisondis alla 2% taseme. USA ja euroala rahapoliitika eesootav lahknemine toetab euro nõrgenemist,“ selgitas Palm.

Põhjamaades on endiselt parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mida veab suures osas tugev sisetarbimine. Edaspidi on oodata kõigest tagasihoidlikku  ekspordi kasvu. Tulenevalt energiasektori investeeringute kahanemisest aeglustub järgmisel aastal ajutisel Norra majanduse kasv, ületades 2016. aastal taaskord kahe protsendi kasvukiiruse. Soome majandus kasvab väliskeskkonna kasvanud riskide ja nõrga sisenõudluse toel järgmisel aastal kõigest 0,3%. Venemaa sanktsioonid ning määramatuse kasv hoiavad tagasi investeeringuid ning oluliste kaubanduspartnerite impordinõudlus ei näita olulist paranemist. Kokkuvõttes on jätkuvalt oodata Eesti majanduse jaoks oluliste Põhjamaade majanduste aeglast kasvupööret, mida mõjutab olulisel määral globaalmajanduse käekäik.

Pikema analüüsi leiate Nordea grupi lehel.

 

11.06.2014

Eesti majanduse aeglasem pööre kasvule

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2 protsendi tasemele. Eesti majanduse pööret kasvule on aeglustanud majanduse kiire jahtumine aasta esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja tõusetunud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi vahendite kasutuselevõtu ja  investeeringute kasvu toel kiireneb SKT kasv Eestis 2015. aastal 3,2 protsendini. Kasvuriskid jäävad allapoole.

Euroala ja Eesti majanduspoliitika jaoks on käesoleval aastal võtmeteemaks majanduskasv. Kriisist tulenenud kõrge võlakoormuse vähendamiseks ja tööturu olukorra parandamiseks vajavad majandused kiiremat sissetulekute kasvu. Eesti oli 2013. aastal euroala kiireima nominaalkasvuga riik (Eesti +5,9% a/a; Soome +0,6 a/a; euroala +1% a/a ).

Eesti hinnakasv jääb aeglaseks, toetades SKT reaalkasvu. Oodatud kiire tarbijahindade kasvu  pidurdumine Eestis realiseerus. 2014. aasta viimases kvartalis algab hinnakasvu mõõdukas kiirenemine ning aasta kokkuvõttes jääb tarbijahindade kasv Eestis euroala keskmise tasemele. Nordea prognoosib 1,0 protsendist hinnakasvu käesoleval aastal ning selle mõõdukat kiirenemist 2,6 protsendini 2015. aastal. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on hinnakasvu pidurdumine toimunud suures osas energiahindade aeglustumise arvelt: „Globaalmajanduse nõrkus koos tugeva euro vahetuskursiga on hoidnud Euroopas ja Eestis vaos impordi- ja toormehindasid. Laiapõhjalist hinnakasvu aeglustumist peegeldavad Eesti jätkuvalt langevad ekspordi- aga ka tööstustoodangu tootjahinnad. Ehitus- ja kinnisvarahindade kasv aeglustub. Ettevaatavalt on tugevamates majandustes näha juba märke uuest hinnakasvu pöördest (sh USA tootjahindades). Ettevõtjatel õnnestub osa hinnakasvust tarbijatele üle kanda. Kahanenud tööpuudusele lisanduv palgakasv toetab hinnakasvu uut tsüklit.“

Eesti majanduse kiire jahtumise I kvartalis põhjustas mitme teguri kokkulangemine. „Peamiseks aasta esimese kvartali jahtumise põhjusteks olid kaubanduspartnerite madal impordinõudlus, transpordi- ja logistika sektori lisandväärtuse suur langus (sh laondust ja veondust abistavate tegevusalade kahanemine kaubavedude vallas), soe talv, elektri impordi kasv ning kiire hinnakasv kinnisvarasektoris,“ ütles Palm.  „Kaubanduspartnerite madal impordi- ja energianõudlus seletab paljuski Eesti ekspordi tagasihoidlikke mahte.“

„Eesti avatud majanduse kasvuks on vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud,“ leidis Palm. „Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%-ne oodatav SKT kasv aasta teises pooles. Majanduskasvu tõstmiseks ja arvestades Vene-Ukraina arenguid on Eestil otstarbekas eksporditurge veelgi mitmekesistada ja laiendada tegevust jõulisemalt kasvavatel turgudel.“

Paranenud majanduskindlustunne lubab oodata Eesti eksporditurgude järk-järgulist elavnemist 2015.aastal.
Tugev tööturg ja sissetulekute kasv jääb eratarbimist toetama. Kuigi majanduse jahtumise tõttu on oodata palgakasvu mõõdukat aeglustumist, toob hinnakasvu langus Nordea hinnangul käesoleval aastal kaasa ca 5%-st reaalpalkade kasvu.
„Eratarbimise aeglustumine jääb hinnakasvu aeglustumise tõttu mõõdukaks. Kuid tugevast eratarbimisest jääb kiiremaks majanduskasvuks väheks,“ leiab Palm. „Tööturgu pingestab tööealise elanikkonna vähenemine, mida mõjutab ennekõike migratsiooni negatiivne saldo. Tööhõive samal tasemel hoidmiseks peab tööhõive määr kasvama. Hõivatute arvu languse pehmendamiseks võiks olulist rolli täiendõpe kõrval mängida vanemaealiste motiveerimine osalemaks kauem tööturul. Miks mitte toetada väärtuslikku generatsioonidevahelist kogemuste jagamist ja motiveerida madalate säästude juures inimesi ka vanaduspõlves kõrgemat sissetulekut teenima.“

Eesti kasutamata potentsiaal kiire kasvuga e-majanduses. Eesti puhul on e-kaubanduse kasv jäänud aeglasemaks kui mitmes Euroopa riigis, mis viitab kasutamata võimalustele avardada valikut ja aidata seeläbi kaasa suuremale hinnakonkurentsile. Tõnu Palmi sõnul on Eestil hea stardipositsioon e-majanduse arendamiseks, arvestades IKT sektori tugevat potentsiaali: „Töö sellel suunal toimub avaliku ja erasektori koostöös, samas suuremad läbimurded eeldavad mahu hüppelist kasvu, mis on võimalik vaid välispartnerite kaasamisel. E-residentsus on üks samm õiges suunas. Sellele võiks lisanduda ekspordile suunatud e-tervishoiuteenus, mis oleks piisavalt motiveeriv, et edendada Eestis tervishoiuturismi. Euroopa kogeb rahvastiku vananemist ja personaliseeritud tervishoiu teenused saavad olema kiire hinnakasvuga.“  Täpsema ülevaatega saab tutvuda Nordea kodulehelPDF.

12.03.2014

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt toetab sel aastal sisetarbimist hinnakasvu jõuline aeglustumine, mis tähendab Eestile tänavu mõõdukat 2,8%-ni ulatuvat majanduskasvu. Tänu välisnõudluse järk-järgulisele paranemisele on 2015. aastal oodata majanduskasvu kiirenemist 3,8%-ni. Eksportööride peamisteks väljakutseteks on eelkõige väliskeskkonna riskid, sealhulgas arenevate turgude nõrkus, tugev eurovahetuskurss ning euroala majanduse aeglane ja ebaühtlane taastumine.

Ameerika Ühendriikide majanduse eestvedamisel jätkab globaalmajandus taastumist, kuid arenevate turgude nõrkuse ja poliitilise ebastabiilsuse tõttu tuleb aasta esimeses pooles arvestada kasvuriskidega. Nordea langetas Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi välisnõudluse aeglasema taastumise tõttu seniselt 3,1%-lt 2,8%-le.

“Eesti majanduskasvu kiirenemine sõltub ekspordi sihtriikide nõudlusest, uutest investeeringutest ja ekspordihaarde laiendamisest uutele turgudele. Üheks oluliseks väljakutseks Eesti majanduse edendamisel kujuneb mõõduka hinnakasvu hoidmine ka järgmisel aastal, kui globaalmajandus sammhaaval elavneb,“ ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. „2014. aasta esimeses pooles suurendab aeglane hinnakasv Eesti elanike reaalset ostujõudu ning toetab seeläbi hoogsat eratarbimist. Eesti majandusaktiivsuse ja hinnakasvu riskid jäävad võrreldes baasprognoosiga käesolevaks aastaks jätkuvalt allapoole, sest kiiremaks kasvuks vajame ekspordi taastumist.“

Nordea  prognoosib  Eestile  2014. aastaks mõõdukat 1,9%-st hinnakasvu ning 2015. aastal inflatsiooni tõusu kuni 3,0%, mis sissetulekutega võrreldes jääb rohkem kui poole võrra väiksemaks brutopalga kasvust. Välised hinnasurved euroalas ja Põhjamaades püsivad järgmisel aastal madalad, võimaldades Eestis madalamat hinnakasvu.

Eesti majanduse lähiaja riskid ja võimalused
„Eesti majanduse lähiaja riskid on peamiselt seotud maailma ning euroala majanduse arengutega. Suurimaks riskiks on välisturgude pikaajaline madalam kasv, mida leevendaks Eestis pidev panustamine uutesse kasvumootoritesse,“ leidis Palm. „Pingestuv tööturg tingib Eestis üha rohkem strateegiliste valikute tegemist. Ettevõtjatel tuleb konkurentsis püsimiseks tegeleda tootlikkuse, tehnoloogia ja inimkapitali arendamise kõrval ka ekspordiharude ning -turgude laiendamisega.“

Palmi hinnangul on turu suurusest, kõrgemast ostujõust ja majanduslikust integreeritusest tulenevalt Eesti jaoks jätkuvalt kõrge potentsiaaliga ning stabiilseks ekspordituruks eeskätt Skandinaavia riigid: „Möödunud aasta näitas ilmekalt, et konkurentsivõime võimaldab Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa Skandinaavia riikides ka olukorras, kus Põhjamaade majandused kogevad ajutist nõrkust. Märksa suurem tagasilöök oli näiteks Venemaa turul, kus lisaks majanduse suuremale kõikumisele tuleb arvestada kõrgema valuuta- ja krediidiriskiga. Samas pakuvad arenevad turud korraliku riskijuhtimise korral kõrget arengupotentsiaali.“
Jätkusuutliku majanduskasvu eelduseks on Palmi sõnul lisaks tööhõive kasvule ka kinnisvaraturgude taastumine, mis tõstab elanike varade väärtust, kindlustunnet ja seeläbi tarbimist: „Madalate laenumahtude kontekstis jätkub meie turul kinnisvarasektori taastumine, mis on euroalas täna veel suhteliselt haruldane nähtus, kui mõned peamised Euroopa keskused välja arvata.“ 

Rootsi ja Taani kogemus näitab, et elanike suuremad säästud ja investeeringud on aidanud välisturgude langusega paremini toime tulla, kuna eraisikud on pidanud  tarbimist vähem koomale tõmbama.

IKT roll majanduskasvus
Aina olulisemat rolli Eesti teadmistepõhises majanduses mängib edaspidi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete panus. IKT ettevõtetes hõivatud isikute arv moodustab täna veel 3% koguhõivest, kuid potentsiaal on märksa suurem kui suudame tõsta tööjõu pakkumist ja luua sünergiat IKT ning muude majandusharude vahel. IKT ettevõtete käibe kasv  on olnud  kaks korda kiirem kui kogu ettevõtluses. Tõnu Palmi hinnangul on IKT, elektroonika ja automaatika, meditsiin, keemiatööstus ja muud teadmismahukad harud Eesti elatustaseme tõstmise arenguvõtmeks.

Euroala ja Põhjamaade väljavaated
Nordea värske majandusprognoos Economic Outlook prognoosib euroala aeglast taastumist Saksamaa eestvedamisel. Lõuna-Euroopa riigid on juba pöördunud kergele kasvule ning ka euroala fiskaalpoliitika seab kasvule vähem piire. Majanduskasv euroala riikides on siiski ebaühtlane, sõltudes olulisel määral struktuurireformide teostamisest, tööturu väljavaatest ja globaalsest konkurentsivõimest. Taastumise osas on suurimad riskid seotud arenevate turgude ja geopoliitilise olukorra arengutega. Põhjamaades on parimad kasvuväljavaated Rootsi majandusel, mille puhul prognoosime eratarbimise kasvu ja ekspordimahtude suurenemist. Norra eristub teistest Põhjamaadest, kuna majandusaktiivsuse pidurdumist on esile kutsunud kinnisvaraturgude jahtumine ja tagasihoidlik investeeringute maht. Taani kogeb tänavu aeglast taastumist. Sarnaselt Eestile ootab Soome ekspordi elavnemist.

Pikema analüüsi leiate siin.

04.12.2013
 
Täna avaldas Nordea Markets'i värske rahvusvahelinse majandusülevaate. Lisaks peatume pikemalt ka Eesti majandusprognoosil. Nii Eesti kui rahvusvahelise pikema ülevaatega saate tutvuda ka välisveebi vahendusel.

Oleme Eestis harjunud vähemalt 3,5%-se majanduskasvuga ning käesoleva aasta 1%-ne kasv on enamikule pettumuseks. Seda hoolimata faktist, et Eesti peamine eksporditurg – euroala majandus – aeglustus aastatagusega võrreldes ca 0,5% võrra. Ootuspäraselt põhjustas majanduse aeglustumise mitu tegurit, mis on valdavalt ajutise mõjuga: riigiinvesteeringute aastatagune kõrge võrdlusbaas, eksporditurgude nõrkus ja kiire hinnakasv.

Nordea värske majandusprognoosi järgi on Eesti ja euroala majanduse pööre mõõdukale kasvule käeulatuses.  Eesti 2014. aasta majanduskasvu prognoosi  alandas Nordea 3,6%-lt 3,1%-le. „Ettevaatavalt  saab  majanduste jaoks proovikiviks toimetulek USA Föderaalreservi ülistimuleeriva rahapoliitika järkjärgulise piiramise kõrvalmõjuga,“ kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. „Eesti väljakutse on pöörata investeeringud langusest tõhusale kasvule. Kiirema majanduskasvu saavutamiseks loeb ennekõike investeeringute kvaliteet ja nende pikaajaline tootlus. Intressikeskkond koos järk-järgult paraneva väliskeskkonnaga soosib investeerimist,“ kinnitas Palm.

Ka järgmiseks aastaks jääb püsima majanduskasvu aeglustumise risk. Ülejärgmisel aastal on aga languse- ja kasvuvõimalused juba tasakaalus, sest Eesti avatud majandus on tundlik euroala elavnemise suhtes. Üle 3,5%-line kasv tugineb ekspordi, investeeringute ja samuti valitsussektori kasvavale panusele.

Tõnu Palmi sõnul terendab Eestis järgmisel aastal hoopis n-ö mitteinflatsiooniline majanduskasv. See tähendab, et energiahindade kõrge võrdlusbaas, üha alanevad impordihinnad  ning mõõdukas nõudlus lubavad hinnatõusu märkimisväärset aeglustumist lähitulevikus. Aeglasem hinnatõus toetab aga reaalpalkade pea 4%-list kasvu ja majanduse peamist kasvumootorit, milleks on eratarbimine.

Tööpuuduse vähenemine on olnud kooskõlas ootusega, et 2015. aastaks väheneb tööpuudus 7,5%-le, kust alates tekib palgatõusu surve. „Eesti proovikiviks number üks ei kujune mitte lihtsalt töötuse vähendamine, vaid see, kuidas tagada tööjõu roteerimine suurema lisandväärtusega tööstusharudesse,“ ütles Palm.  „Tuleb aegsasti teha valikuid,  mis tagaksid majanduse konkurentsivõime ka siis, kui sissetulekute tase läheneb euroala keskmisele. Praegune majanduse struktuur kiiret palgahüpet ei toeta,“ lisas Palm.

Ettevõtete liiga tagasihoidlik laenukasv piirab ka majanduskasvu. „Konservatiivne eelarvepoliitika ja madalad baasintressid tagavad madalad erasektori laenuintressid, samas lisandub ülejärgmisel aastal ekspordi ja riigiinvesteeringute elavnemisega seotud kasvuhüpe. Ootame kinnisvarasektori ja taas kord ka tööstuse lisandväärtuse panust Põhjamaade majanduste elavnemisel,“ ütles Tõnu Palm.

Kokkuvõttes on Eesti majandus valmis uueks kasvuks, mille kohta tuleb väliskeskkonnast edaspidi üha rohkem märke. Eesti jääb ka euroala majanduse elavnemise faasis kiirelt kasvavate majanduste hulka. „Kuigi euroala majandus kasvab järgmisel aastal ca 1% võrra, oleme jätkuvalt arvamusel, et Eesti ekspordi laiapõhjaline taastumine jääb 2015. aastasse. Ka viimased arengud Soomes, Venemaal, aga ka Norras toetavad ekspordi aeglase taastumise stsenaariumit, mitte kasvuhüpet.  On risk, et ka investeeringute kosumine võtab määramatus keskkonnas rohkem aega,“ tõdes Palm ning lisas, et  pööre kasvule puudutab samas üha rohkem euroala majandusi, mis vajavad järkjärguliseks taastumiseks veel pikemat aega ekspansiivse rahapoliitika tuge. Madalad intressid tulevad Eestile kasuks, kuna majandus kasvab soovitud tempost aeglasemalt ja pikaajalised laenuprojektid vajavad intresside suhtes kindlust.
Nordea majandusprognoosi põhinäitajad:

4.09.2013

Nordea tutvustas värsket majandusprognoosi

Eesti prognoosi kohaselt jääb majanduskasv sel aastal 1,9 protsendi tasemele. Peamine mõjutaja on tagasihoidlikum investeeringute maht, samuti ei suuda sisenõudluse kasv pika aja jooksul tasakaalustada välisturu nõrkust. Samas on majanduskasvu aeglustumine ajutine. Nordea Marketsi maailmamajanduse täispikka prognoosi saate lugeda artkli lõpus viidatud lingi alt.

Eesti: makromajanduse näitajad (aastane reaalväärtuse muutus protsentides, kui pole viidatud teisiti)
(mld eurot) 
2010 2011 2012 2013E 2014E 2015E
Eratarbimine 7,50 3,6 4,4 3,2 3,6 3,7
Valitsussektori tarbimine 2,99 1,4 4,0 0,8 0,9 1,0
Investeeringud põhivarasse 2,73 25,9 20,9 –2,2 5,6 4,5
Eksport 11,38 23,4 5,6 5,0 6,3 5,1
Import 10,41 25,0 9,1 4,0 6,4 4,7
SKT   8,3 3,2 1,9 3,6 3,7
SKT nominaalväärtus (mld eurot) 14,32 16,0 17,0 17,9 19,0 20,5
Töötuse määr, %   12,5 10,2 9,2 8,4 7,5

 

Eesti majandus on ajutiselt stagneerunud: esimese poolaasta 1,1-protsendiline kasv aastases võrdluses (II kvartalis oli kasv võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%) oli pettumus isegi pessimistlike ootuste taustal. Kardetud riskid näivad tõeks saavat.  Aeglasem (reaal)kasv tuleneb eelmise aasta erakordselt suurest (riiklike) investeeringute mahust, aga ka püsivast majanduslikust ebakindlusest peamistel eksporditurgudel (sh Soomes, Rootsis ja Venemaal) ning kõrge energiahinna põhjustatud inflatsioonisurvest. Vaatamata umbes 1-protsendilisele reaalkasvule suurenes majanduse nominaalväärtus aasta esimesel poolel hinnanguliselt rohkem kui 5% võrra.

 

Erasektori investeeringud ei tasakaalusta riigi investeeringute kasvu pidurdumise mõju. Ettevõtete investeeringud vähenesid 2013. aasta esimeses pooles aastases võrdluses (jooksevhindades) 4% võrra; võrdluseks:  möödunud aastal oli kasv 13%.  Lisandub aeglasem  taastumine eksporditurgudel ja sellest johtuvalt ka tagasihoidlikum kindlustunde paranemine.  Kui selleks aastaks oodatakse siiski veel kahanemist, siis pikemas perspektiivis väljavaade välisturgude toel järk-järgult paraneb. Eeldatavasti hakkab Eesti eksport laiapõhjaliselt kasvama alles järgmise aasta teisel poolel, kui taastub euroala ja Põhjamaade investeerimisnõudlus. 

 

Majanduskasvu veab stabiilne tarbimine, mida toetab reaalpalga kasv ja paranev olukord tööturul. 2015. aastal jõuab töötuse määr 7,5%-ni, põhjustades hinnasurvet. Vaatamata rahvusvahelise kaubanduse mahtude kasvu aeglustumisele jätkavad eksport ja töötleva tööstuse toodangumaht mõõdukat kasvu. Ekspordi- ja tööstustoodangu maht ületas kriisieelse kõrgeima taseme juba eelmise aasta lõpus. Eksporditellimuste vähesus Eesti ja peamiste kaubanduspartnerite puhul tähendab aga rasket turusituatsiooni. Välisettevõtted on väiksemate tootmiskulude tõttu huvitatud tegevuse laiendamisest Eestis.

 

Kõrge inflatsioon piirab majanduse (reaal)kasvu. Kuna energiahinna mõju taandub ja impordihinnad püsivad madalad, ootame 2014. aastal hinnakasvu aeglustumist.  Lähenemine euroala keskmisele inflatsioonimäärale saab olema raske, sest hoogsam palgakasv ja toiduainehindade muutumine seavad inflatsiooni alanemisele oma piirid. Eeldatavasti püsib maailmaturu energia- ja toormehindade kasv prognoosiperioodil tagasihoidlik, kuid globaalse majanduse tugevnedes võib 2015. aastal oodata ka hinnakasvu.

 

Kokkuvõttes eeldame ekspordi- ja investeeringunõudluse  järkjärgulise taastumise toel Eesti majanduskasvu kiirenemist. Euroala nõudluse aeglase taastumise tõttu teisel poolaastal jääb Eesti majanduskasvu kiirenemine 2013. aastal tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Kui selleks aastaks ennustatakse jätkuvalt Eesti majanduskasvu aeglustumist, siis pikemas perspektiivis väljavaade välisturgude toel paraneb. 
Jahtumine Eestit mõjutatavatel välisturgudel on suures osas seotud väiksema nõudluse kui struktuursete probleemidega. Olukord paraneb maailmamajanduse kasvu kiirenedes, millesse panustavad rohkem kui varem arenenud turud (sh USA).  USA majandus hakkab naasma jätkusuutlikule kasvurajale ja ka Jaapan on pääsemas deflatsioonispiraalist.  Hiina majanduse jahtumine käesoleval aastal kujuneb meie hinnangul ajutiseks. Riiklikke kasvu elavdavate meetmete abil saavutatakse tänavu 7,5% lähedane kasv.
Ka euroala majandus hakkab ekspordi, eratarbimise ja vähem kitsendava fiskaalpoliitika toel taastuma, kasvu jäävad aga siiski piirama struktuursed probleemid. Euroala on endiselt aeglase laenukasvu, suure töötuse ja võlakoormuse kammitsais. Globaalne kasv (arenevate turgude aeglustumise taustal) on praegu veel nõrk, piirates ekspordipõhist taastumist.

 

Põhjamaad on majanduskasvu elavnemise lävel. Lähiturgudest on Soome puhul tegemist laiahaardelise, kuid samas ajutise jahtumisega. Soome avatud majandus saab tuge globaalse majanduse elavnemisest, pöördudes 2014. aastal 1,5-protsendilisele kasvule.  Kiireima kasvu väljavaade on Põhjamaadest Rootsil  ja Norral.  Balti riikidest säilitavad nii Läti kui Leedu  ca 4-protsendilise kasvukiiruse, mis teeb neist EL-i kõige kiiremini kasvavad majandused. 
Peamistest kaubanduspartneritest oleme alandanud Venemaa kasvuprognoosi selleks ja järgmiseks aastaks vastavalt 2,4%-le (3,5%-lt)  ja 2,7%-le (3,6%-lt). Eesti konkurentsivõimet Vene turul  on veelgi kahandanud rubla vahetuskursi nõrgenemine euro suhtes.
Kokkuvõttes eeldame ekspordi- ja investeeringunõudluse järkjärgulise taastumise toel Eesti majanduskasvu kiirenemist 3,6%-le 2014. aastal ja 3,7%-le 2015. aastal.
Maailmamajandus on pöördepunktis ning kasv kiireneb tänavuselt 3,2%-lt 2014. aastaks juba 3,8%-le. Peamised tegurid, mis mõjutavad maailmamajanduse prognoosi, on järgmised.

 

Tegurid, mis võivad majanduskasvu võrreldes prognoosiga suurendada:

  • madalam nafta hind – võimalik, et järjest suureneva kildagaasi tootmise tulemusel;
  • globaalse kindlustunde kiirem paranemine;
  • USA föderaalreservi võlakirjaostude programmi mahu vähendamise edasilükkumine, mis vähendab kogu võlakirjade tootlust;
  • võimalus, et euroala lõdvendab majanduskasvu toetamiseks eelarvepoliitikat;
  • Jaapani reformikava strukturaalsete meetmete edukas elluviimine;
  • Hiina oodatust suurem ekspordikasv, mis avaldab ülejäänud maailmale positiivset mõju.

Riskid, mis võivad majanduskasvu aeglustada:

  • Süüria konflikt ja üldine ebastabiilsus Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas, mis toob kaasa nafta hinna drastilise tõusu;
  • Hiina majanduskasvu järsk aeglustumine;
  • risk, et USA ei täida laenukohustusi enam täies mahus, sest Kongress ei suuda uut riigieelarvet vastu võtta või võlakohustuste lubatud piirmäära tõsta;
  • võimalus, et USA ja Euroopa karmistavad rahapoliitikat oodatust jõulisemalt, mis avaldab tugevat mõju kinnisvara- ja finantsturgude taastumisele;
  • risk, et euroala võlakriis saab uue hoo, kuna eelarvepoliitika jätkusuutlikkuse suhtes valitseb ebakindlus või katkevad pangandusliidu läbirääkimised;
  • arenevate majanduste kasvudünaamika aeglustumine.
Täispika inglise keelse  Nordea Grupi analüüsiga saad tutvuda SIIN

19.06.2013

Nordea Eesti majandusülevaade: Eesti majanduskasv on ajutiselt aeglustumas

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt  jääb Eesti majanduskasv sel aastal 2,3 protsendi tasemele. Peamiseks mõjutajaks on tagasihoidlikum investeeringute maht, samuti ei suuda sisenõudluse kasv pikaajaliselt tasakaalustada välisturu nõrkust.  Samas on majanduskasvu aeglustumine ajutine.

Põhinumbrid:
2013 ja 2014:
SKT a/a ootus vastavalt 2,3% ja 3,6%
Tarbijahinnad 3,3% ja 3,0%
Tööpuuduse määr 9,4% ja 8,6%
 
Nordea värske majandusprognoosi kohaselt  jääb Eesti majanduskasv sel aastal 2,3 protsendi tasemele. Peamiseks mõjutajaks on tagasihoidlikum investeeringute maht, samuti ei suuda sisenõudluse kasv pikaajaliselt tasakaalustada välisturu nõrkust.  Samas on majanduskasvu aeglustumine ajutine.
 
Kuigi Eesti majandus on kriisiga kohanenuna jõudnud tasakaalukale trajektoorile, on pikas perspektiivis probleemiks sissetulekute liiga aeglane konvergents. Sissetulekute tase (SKT per capita) on euroalaga võrreldes küll aeglaselt kasvanud, kuid erinevus Põhjamaadega suureneb, võtab kokku Nordea värske majandusülevaade.

Eesti majandus aeglustub ajutiselt, jäädes siiski euroala kiirelt kasvavate majanduste gruppi. Sisenõudlus ei suuda täielikult tasakaalustada euroala ja kaubanduspartnerite majanduste oodatust suuremat langust ja aeglasemat taastumist. „Peamine mõjutaja on tagasihoidlikum investeeringute maht, mille taga on lisaks CO2 kvootide müügist ja EL-i struktuurifondi vahenditest rahastatud investeeringute vähenemisele ka välisturu ebasoodsad arengud,“ kommenteeris Nordea peaanalüütik Tõnu Palm. Põhjamaades investeerimismahud käesoleval aastal langevad ja taastumine on vabade tootmisvõimsuste tõttu visam. Ta lisas, et Eestis jääb käesoleval aastal majanduskasvu peamiseks mootoriks eratarbimine ning Eesti ettevõtete müügimahud kasvavad ja kasumlikkus püsib hea, 2014. aastal elavneb ka ekspordi kasv.

Käesoleval aastal on Eestile edu toonud eeskätt investeeringud efektiivsusesse, panustamine eksporditurgudele ja tootearendusse. Ettevõtete investeeringute tase jääb alla vaid kinnisvarabuumi aastatele. Viimastel aastatel on kasvanud ka konkurentsivõimet toetavad kapitalimahutused masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtete kasum oli möödunud aastal rekordiline (3 mld eurot), ületades investeeringute mahtu ning jäädes alla vaid kriisieelsele tipule.

Majanduse ajutine aeglustumine jätab tänavu kasvule jälje. Sellest olulisem on aga ettevõtete tugev finantsseis koos tehtud investeeringutega, mis võimaldavad lõigata kasu globaalmajanduse eesseisvast elavnemisest järgmisel aastal.

Majanduskasvu peamiseks mootoriks jääb eratarbimine. Põhjamaades ja Eestis püsib tarbijakindlus euroala keskmisest tugevam,  aidates pehmendada majanduskriisi mõju. 
Tööpuuduse alanemine Eestis aeglustub. Tarbimist toetab ettevaatavalt peamiselt ca 6%-ne palgakasv, aeglustuv hinnatõus ning kasvavad säästud. Samas ei soosi rekordmadalad hoiuseintressid säästmist.

Lisandväärtuse kasv majanduse prioriteediks. „Heaolu arenguks peavad sissetulekud kasvama kiiremini. Seda on paraku võimalik saavutada vaid kasvava müügitulu ja kasumlikkuse abil. Seega on majanduse pikaajalise kasvu jaoks peamise tähtsusega investeeringud inimkapitali, tehnoloogiasse, arendustegevusse ja innovatsiooni,“ sõnas Palm. „Vajame rohkem ettevõtlust, eriti eksporti. Samuti aitab sisetarbeks suunatud tootmine piirata importi (näiteks USA on vähendanud energiasõltuvust ja jooksevkonto defitsiiti) ja seeläbi toetada majanduskasvu,“ lisas Palm.

„ Eesti põhiküsimus on, kuidas arendada piiratud ressursse ja suunata kõrgemat lisandväärtust loovatesse harudesse. Küsimus on valikutes - kuhu suunata ressursid. Näiteks põlevkivist saame toota elektrit või kordades kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikkusega põlevkiviõli. Eestis on ka mitmeid jõuliselt kasvavaid gasell harusid. Pikaajalise potentsiaaliga võiks olla isegi tervishoiu valdkond, mis võiks eksporti panustada,“ ütles Tõnu Palm.

„Tänane reaalsus on see, et viimase kümne aastaga on Eesti ettevõtluse  lisandväärtus töötaja kohta kasvanud ainult kaks korda. Võrreldes peamiste kaubanduspartneritega on lisandväärtus väike ka absoluutarvudes, peegeldudes ka palgataseme erinevustes. Eestis on ettevõtluse ja suurte harude (töötleva tööstuse, ehituse, veonduse ja laonduse) lisandväärtuse aastane maht töötaja kohta ca 21 000 eurot, mis on pool Saksamaa keskmisest bruto-aastapalgast,“ sõnas Palm.  

Eestil on hea väljavaade jätkata kiiret kasvu koostöös kaubanduspartneritega. Seda näitavad uued lisanduvad välisettevõtted, otseinvesteeringud ja tehtud investeeringute kasumlikkus. Euro kui globaalne valuuta on andnud stabiilsetele euroala riikidele madalad intressid ja avardanud ligipääsu laenukapitalile. Intressitase on Eestis konkurentsivõimeline ja kasvuruumi on.

Eesti puhul on euro soodustanud välisinvesteeringuid, alandanud võlakapitali hinda ning toetanud majanduse jätkuvat lõimumist rahvusvahelise ettevõtluse tootmisahelasse. Euro ei asenda aga vajadust vähendada turutakistusi EL ühtse teenusteturu arenguks.

Pikem ülevaade SIIT

19.03.2013

Värske Nordea majandusprognoos: Eesti naaseb kiirema majanduskasvu rajale järgmise aasta lõpus

Nordea värske majandusprognoosi kohaselt tugineb Eesti majanduskasv sel aastal veel peamiselt sisenõudlusele, jäädes 3,2% tasemele. Majanduskasvu puhul on risk, et see aeglustub, sest euroala taastub aeglaselt. Ekspordinõudluse taastudes ja Skandinaavia riikide majanduse tugevnedes võib Eestile lähiaastateks ennustada senise 3%-lise kasvu jätku, majanduse kasvutempo kiireneb aga 2014. aasta lõpus, võtab kokku Nordea värske majandusprognoos Economic Outlook.

Nordea langetas Eesti 2013. aasta majanduskasvu prognoosi nõrga ekspordiväljavaate ja kõrgema võrdlusbaasi tõttu seniselt 3,5%-lt 3,2%-le. “Kuigi Eesti majandus näitas eelmisel aastal oodatust kiiremat, 3,2%-list kasvu, on see toimunud sisenõudluse toel. Tänane majanduskasv ei tugine ekspordile ning on seega võlakriisi ja Euroopa maade majanduse jahtumise taustal haavatav. Eesti jaoks on väga heaks saavutuseks senise majanduse kasvutempo säilitamine käesoleval aastal,” ütles Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.

2013. aastal jääb Nordea peaanalüütiku hinnangul majanduskasvu endiselt vedama sisenõudlus. Majanduskasvu mõõdukas aeglustumine on seotud investeeringute ülitugeva kasvu pidurdumise ja tagasihoidliku ekspordiga. Eraettevõtete investeeringunõudlus on Nordea prognoosi järgi jätkuvalt suur, põhjuseks ärimahtude ja kasumlikkuse kasv ning kinnisvarasektori järkjärguline taastumine. Finantsvõimenduse vähendamine on lõppenud ning laenude ja liisingute maht on pärast nelja aastat taas kasvama hakanud.

Prognoosi järgi on Eesti suurimad riskid seotud peamiste kaubanduspartnerite majanduse oodatust aeglasema taastumisega. “Ohumärgina näitas euroala majandus eelmisel aastal taas kord langust, mis peegeldab väliskeskkonna haprust. Kriis mõjutab jätkuvalt Soomet, Rootsit ja Saksamaad, mistõttu investeeringute maht neis riikides 2013. aastal väheneb,” rääkis Tõnu Palm. “Eesti avatud majandusel ei ole võimalik jätkata kasvu senises tempos, ilma et taastuks majandus Skandinaavias ja Euroopas. Kiirema kasvu rajale naasmist võib Eestile prognoosida koos ekspordimahtude suurenemisega alles järgmise aasta teises pooles.” 2014. aastaks ootab Nordea Eesti majanduskasvuks 3,8%.

Eesti tarbimiskulutuste mahtu toetab järk-järgult vähenev tööpuudus ja eelkõige suurenenud reaalpalk, mis pärast 2011. aasta 4%-list langust kasvas eelmisel aastal 2%. “Oodata on, et reaalpalk kasvab samas tempos edasi ning kasv kiireneb prognoosiperioodi lõpuks, sest töötuse määr peaks lähiaastatel veelgi langema,” tõdes Palm. Nordea prognoosi järgi jääb töötuse määr 2013. aastal 9,2% ning 2014. aastal 8,5% tasemele. Praegu tagasihoidlikult tööjõudu värbav töötlev tööstus peaks ekspordinõudluse ja üldise kindlustunde taastudes hakkama 2014. ja 2015. aastal taas töötajaid juurde palkama.

Palmi sõnul olukorras, kus Eesti makroriskid on hästi hallatud, on täna aega pöörata suuremat tähelepanu majanduse pikema horisondi struktuurimuutustele, mis lubaksid teenida elanikel kordades kõrgemat sissetulekut, ilma et sellega seataks ohtu majanduse/rahanduse tasakaal ja globaalne konkurentsivõime. „Edu ei ole loota ilma tarkade investeeringuteta, tööjõuturu ja hariduse reformita, mis toetaks nii ettevõtluse lisandväärtuse, rahvusvahelistumise kui osakaalu kasvu ühiskonnas. Kui soovime tõsta elatustaset, vajame rohkem innovaatilist ja üle riigipiiride toimivat majandust ja ettevõtlikkuse osakaalu. Ekspordile orienteeritud ettevõtluse arendamine eeldab tööjõuturu reforme ning soovitavalt peaks hõive edaspidi kasvama rohkem ekspordile orienteeritud harudes. Kui eksporditulu ei kasva, ei ole võimalik pikaajaliselt tarbimist suurendada“ ütles Palm ning lisas, et siseturule orienteerumine ei ole Eesti jaoks pikaajalise kasvu võti. „Vajame selgelt uusi välisinvesteeringuid ning peame ka ise panustama suuremat potentsiaalset tulu toovatesse välisprojektidesse (partneritena, omanikena, kaasomanikena), võttes kaalutletud riske. Eesti majanduse integratsioon ning koostöö Põhjamaadega on ennast selgelt õigustanud, sest konkurents on globaalne ning ühiselt on tõenäosus jõuda ka kiiremalt kasvavatele arenevatele turgudele,“ kommenteeris peaanalüütik.

Nordea hinnangul paraneb maailma majanduse väljavaade arenevate turgude ja USA eestvedamisel kindlalt, kuid aeglaselt. Euroala majanduse langus eelmise aasta lõpus oli oodatust suurem, peale sisenõudluse mõjutas seda ekspordi vähenemine. Nordea alandas euroala 2013. aasta majanduskasvu prognoosi –0,4%-le, 2014. aastaks on oodata 1,4%-list kasvu. Soome majandus kasvab varem oodatud 1% asemel sel aastal 0,5%. Prognoosi järgi on tugevamad Norra ja Rootsi majandus, mille kasvu aitab üleval hoida sisenõudlus ja soodne intressitase. Rootsi puhul tõstis Nordea kasvu väljavaate 2013. aastaks 1,3%-le ning Norra majandus jätkab tõenäoliselt järgneval kahel aastal ligi 2,5%-lise kasvutempoga.

Eesti naaberriikide Leedu ja Läti majandus on eelmisel aastal näidanud Euroopa Liidu kiireimat kasvu ning jätkavad jõulist taastumist. Nii Lätile kui Leedule ennustab Nordea järgmise kahe aasta keskmisena koguni 4%-list kasvu. Läti majandus on demonstreerinud kiirele ja tasakaalukale kasvule naastes paindlikkust ning püsib euroalaga liitumise ajakavas, täites Nordea hinnangul kõiki Maastrichti konvergentsikriteeriume.

Täispikk analüüs Nordea Marketsi lehel

Nordea värske majandusprognoos: olümpia-aasta lõppes Eestile edukalt

Nordea täna avaldatatud prognoosi kohaselt suudavad vaid tugevad euroala majandused näidata 2013. aastal maailma mastaabis head kasvu. Põhjamaade taastumine on edasi nihkunud ja Eesti ekspordi kasvu mootor elavneb pigem 2014. aastal. Vahepealsel üleminekuperioodil sõltume suures osas tarbijate kindlustundest ja ettevõtete julgusest investeerimist jätkata. Ülejärgmisel aastal eeldame globaalse nõudluse taastumist. Eesti majandusel on väljavaade naasta prognoosiperioodi lõpuks potentsiaalse kasvu trajektoorile.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib lõppeva aasta kokku võtta Londoni olümpiamängude metafooriga: medalite esiviisikusse jõudnud riigid USA, Hiina, Venemaa ja Saksamaa olid kõik edukad ka majandusrindel. Riikidel, kes võlakriisi kiuste suutsid sel aastal näidata jõulist majanduskasvu, oli ülihea ettevalmistus. Nad saavutasid väikese edumaa ja neil on ka rohkem majanduspoliitilisi valikuid, et saavutada hea tulemus järgmistelgi aastatel.

„Eestile ennustati olümpialt kahte kulda. Kaks medalit tuligi: üks hõbe ja teine pronks. Majanduses suutis Eesti saavutada kolmandas kvartalis ca 3,5-protsendise kasvu euroala -0,6-protsendise aastalanguse taustal. Sellele lisandus 5-protsendine palgakasv, mis jätkub ka järgmisel aastal,“ kommenteeris Palm olümpia-aasta majandusülevaadet.
Palmi sõnul olid Eesti edu pandiks sel aastal kindlasti varasemad usaldust loonud reformid, paindlik ja ELi tugevamate riikidega üha enam lõimuv majandus ning investeeringud konkurentsivõimesse ja oma niši leidmisse. Lisaks võitis Eesti madalate intresside näol eurost. „Sarnaselt teiste euroala stabiilsemate majandustega oli Eestil võimalus tugineda rohkem sisenõudlusele. Kokkuvõttes oli majanduse aeglustumine riske arvestades mõõdukas.“

Eesti majandusel õnnestub kasvada kolm korda kiiremini

Nordea hinnangul elavneb Eesti majandus tuleval aastal kooskõlas Skandinaavia majandusega, mille taastumine on aga võlakriisi venimise tõttu mõnevõrra edasi nihkunud. Saksamaa, Rootsi ja Soome majanduse kasvu tempo ei ületa 2013. aastal 1%. Sisenõudluse toel õnnestub Eesti majandusel kasvada kolm korda kiiremini. „Võib väita, et Eesti majanduse nn sisemised kasvumootorid (ettevõtete investeerimisaktiivsus, palgasurvest ja tööturu paranemisest tingitud tarbimisjulgus, defitsiidis eelarve jne) on juba edukalt töösse rakendatud. Seega sõltub kasvuhüpe suures osas ekspordi elavnemisest Põhjamaades,“ selgitas Tõnu Palm. „Eesti tugevuseks kujuneb süvenev integreeritus Põhjamaadega ning mitmekesine ekspordistruktuur. Riskide jätkuv hajutamine nii toodete kui ka turgude puhul ning paindlikkus on avatud majandusega riigi jaoks ülioluline,“ lisas ta.

Näiteks energia-, toorme- ja investeerimiskaupade ekspordi ajutist nõrkust on aidanud kohati tasandada tarbekaupade ja teenuste eksport (mis püstitas kvartali arvestuses rekordi). Praegu aitab aga energiakaupade eksport tänu kõrgematele maailmaturuhindadele taas kord tulusid kasvatada. Seega leidub tootmisharusid, millel läheb paremini, aga ka neid, mil läheb halvemini. Kasvu stabiilsuse jaoks loeb tervikvaade. Kokkuvõttes pole Eesti saavutanud mitte vaid kriisieelsest tasemest kõrgemat eksporditaset (oktoobris püsitas kaubaeksport 1,15 mld euroga uue rekordi), vaid tasapisi ka suurema stabiilsuse. See peegeldub otseselt ka töötleva tööstuse mahtudes, mis on muidu väliskonjunktuuri suhtes väga tundlikud. Eesti tööstus on suutnud teiste tugevate ELi riikidega võrreldes turuosa isegi kasvatada.

Investeeringud hakkavad 2013. aastal tasapisi kasvama

Nordea hinnangul pole järgmise aasta kasvuväljavaade siiski kuigi paljulubav. Euroala töötleva tööstuse kindlustunne on vähenenud juba 16 kuud. Karge talvine majanduskliima on võtnud võimust ka Balti mere äärsetes riikides. Nimelt püsib tootmise väljavaade lisaks Soomele kehv ka Saksamaal ja Rootsis.

„Kõige viletsam on praegu eksporditellimuste seis, sest üldise kindlustunde nõrkus on langenud kokku sesoonse jahtumisega. Euroala puhul ootame 2013. aasta kokkuvõtteks siiski investeeringute ja ka ekspordi pöördumist kasvule. See, millal investeeringud tõepoolest märkimisväärselt kasvama hakkavad, kujuneb üheks võtmeküsimuseks. Riigiti ja majandusharuti saab see olema erinev.“

Nordea baasstsenaarium ei eelda siiski pikaajalist ega sügavat surutist Euroopa majanduses. Ettevaatavalt veavad maailma majanduse taastumist järgmisel aastal arenevad turud ja Ameerika Ühendriigid. Euroalal kulub kasvuhoo saavutamiseks rohkem aega ning 2013. aasta kokkuvõttes ootame seal tugevamate riikide eestvedamisel investeeringute ja ka ekspordi väikest kasvu. Seda toetavad muude tegurite kõrval majanduspoliitilised sammud, ülisoodsad intressid ja laenutingimuste järkjärguline paranemine.

„Eesti investeeringute kasv järgmisel aastal suure tõenäosusega ajutiselt jahtub (riigi investeeringute mahud on tagasihoidlikumad, laenuraha kättesaadavus ja hind ei parane). Samas eeldame, et suurtel majandusharudel on jätkuvalt nii vajadused kui võimalused konkurentsivõimesse investeerida,“ ütles Palm.

„Kui globaalsest majandusest ei tule uusi ohumärke, siis erainvesteeringud saavad ka kasumi ja sisemiste ressursside arvel kasvada euroala keskmisest mitu korda kiiremini. Eestis tegutsevate välisettevõtete rahastamisel mängivad pangalaenude kõrval märkimisväärset rolli grupisisesed rahavood. Seega ei mõjutaks ka panganduse tagasihoidlikum panus olukorda,“ sõnas Palm.

Eeldame, et soodsa tööturu ja palgakasvu toel püsib hädavajalik eratarbimise kasv. Suuri oste lükatakse aga edasi. Jaemüük aeglustus aasta esimese poolega võrreldes vaid mõõdukalt. Aasta lõpp võib aga müügi poolest tulla tugev. Jaeturu tugevast inertsist annab märku Eesti jaekaubanduse kindlustunne, mis püsib stabiilne (võrreldes langusega Soomes ja euroalaga).

Prognoositav tööjõu defitsiit viib palgatõusuni

Tööõive kasv on praeguseks küll aeglustunud, kuid mitme näitaja puhul (sh tööjõus osalemise määr, tööpuuduse määra ühekohaline näitaja) on jõutud kriisieelsele tasemele lähemale. Kümne aastaga on tööealine elanikkond kahanenud üle 2%, samas on hõive kasvanud 7%. Senise arengu jätkudes pole kaugel tööjõu defitsiit, mis toetab ettevaatavalt palgakasvu.

Lisaks on euroala kasvu taastumisel ülioluline roll madalatel intressidel. Selleks et Euroopa Keskpanga madalad intressid jõuaks reaalsektorini, peab kriisiriikide finantssektor muutuma tugevamaks. Ka riigirisk püsib kõrge, takistades seeläbi reaalsektori finantseerimist. Eestil neid probleeme ei ole.

Kokkuvõtvat prognoosi näed SIIT.

Nordea värske majandusprognoos: tugev sisenõudlus toidab Eesti majanduskasvu

Nordea tõstis oodatust tugevama sisenõudluse tõttu Eesti selle aasta majanduskasvu prognoosi 2,3 protsendile. Vastavaldatud prognoosi Economic Outlook’i kohaselt suureneb järgmise aasta teises pooles välisnõudlus, mille toel saavutab Eesti majandus 2013. aastal 3,5-protsendilise kasvu. Põhiliseks riskiks jääb prognoosi kohaselt majanduse haavatavus euroala võlakriisi teravnemise korral.

Nordea hinnangul jätkub sel aastal euroala majanduse jahtumine ning ka 2013. aastaks on oodata vaid väga nõrka taastumist. Euroala oodatav kasv järgmisel aastal on 0.6%i. Kuigi Baltimaad ei kuulu kõige haavatavamate turgude hulka, vähendab ekspordinõudluse langus ka nende riikide teise poolaasta majanduskasvu. Nordea ootab Eesti järgmise aasta majanduskasvuks 3,5% ning 2014. aastaks 3,8%.

Nordea peaanalüütiku Tõnu Palmi hinnangul läheb Eestil kriisi taustal suhteliselt hästi. “Ekspordinõudlus II poolaastal ei taastu, samas Eesti investeeringute ja tarbimise kiire kasvutempo aeglustub vaid mõõdukalt. Järgmine aasta tõotab kujuneda üleminekuaastaks, mil kasv jääb suurel määral sõltuma sisenõudlusest ning ulatub veidi üle 3% aasta kokkuvõttes,“ hindab Nordea peaanalüütik Tõnu Palm.

Majanduskasvu mootoriks jääb Nordea hinnangul sisenõudlus, mida lisaks sissetulekute kasvu ületanud jaemüügi kasvutempole peegeldab ühtlasi ehituse-, kaubanduse- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorite kasvanud panus. “Erasektori investeeringuid toetavad eelkõige kasvanud ärimahud ja vajadus tehnoloogiat ning tootmist uuendada. Eesti on jätkuvalt atraktiivne investeerimise sihtkoht, samal ajal on euroala ning ka mitme Põhjamaa investeerimismahud tänaseks juba languses,” lisas Palm.

Sarnaselt Põhjamaadele pehmendab peaanalüütiku sõnul võlakriisi mõju Eestis eratarbimine ja tööturu tugevus. “Eesti tarbijakindlus püsib erinevalt euroalast endiselt ajaloolisel keskmisel tasemel. Stabiilne tööturg ja mõõdukas palgakasv toetavad jätkuvalt jaekaubandust, teisel poolaastal on oodata vaid kerget aastakasvude aeglustumist. Siseturu kindlustunde püsimisest sõltub täna paraku väga palju,” lausus Tõnu Palm. Nordea prognoosi kohaselt jääb Eesti inflatsiooni näitaja sel aastal 3,7% ning töötus 10,8% tasemele.

Soomes leiab Nordea prognoosi kohaselt aset laiahaardeline jahtumine, mis sai alguse ekspordi ning investeeringute kahanemisest. Eeldame ekspordimahtude langust aasta teises pooles. Nõrk konjunktuur mõjutab ka eratarbimist, mis püsib madal 2013. aastal. Majandus kasvab käesoleva aasta 0.8%lt järgmisel aastal 1,2%ni.

Rootsi majandus on aasta esimeses pooles tulnud võlakriisiga oodatust paremini toime, mida toetab eratarbimine. Ekspordi kasvu jätkumine II kvartalis peegeldas ekspordisektori konkurentsivõimet hoolimata Rootsi krooni kallinemisest. Kui teiseks poolaastaks ootab Nordea vaid tagasihoidlikku kasvu, siis edasi võib prognoosida majandusaktiivsuse suurenemist.

Suurimaks võimalikuks riskiks nii Eesti kui Põhjamaade jaoks on Nordea prognoosi kohaselt võlakriisi uus teravnemine. “Euroala kriisi lahenduste leidmise venimisega võib kaasneda sügavam ja pikem majanduslangus euroalas. Oleme näinud, et globaalse kasvu aeglustumise juures võib võlakriisi teravnemine haavata kindlustunnet ka tugevamates euroala riikides sh Saksamaal. See tooks kriisi juba Eestile lähedale,” tõdes peaanalüütik. Prognoosi puhul eeldame, et äärmuslikke arenguid aitavad ära hoida kavandatavad poliitilised sammud ning kasvav konsensus kasvu toetamiseks. Integreeritus Põhjamaadega ja Eesti tasakaalukas areng aitavad Nordea hinnangul kriisiga paremini toime tulla.

Täispikka inglise keelset prognoosi näed SIIT.

Nordea värske majandusprognoos: Kasv põhineb tarbimis- ja investeerimisjulgusel

Täna avaldatud Nordea majandusprognoosi kohaselt suudab Eesti sel aastal säilitada sisenõudluse ja euroala keskmisest kõrgema kindlustunde toel 2-protsendist majanduskasvu. Põhjamaade ja Eesti majanduskasv püsib euroala majanduse aeglustumise taustal seni tugev. Samas on kasvanud oht, et võlakriisi venimine ning globaalse kasvu aeglustumine võib lükata edasi välisnõudluse taastumise.

“Võlakoorma all vaevlevate riikide taastumine on olnud habras. Uued probleemid euroala riikide panganduses ja selle taustal jätkuvalt lahendamist ootavad struktuursed reformid ohustavad euroala majandust ja finantsstabiilsust. Eesti peamiste kaubanduspartnerite ja seega ka Eesti järgmise aasta kasvuväljavaated on tagasihoidlikumad,” ütles Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. “Tulenevalt sisenõudlusest ja eeskätt tarbijate kindlustundest on Põhjamaade ja Eesti avatud majandused väliskeskkonna mõjudele oodatust paremini vastu pidanud, samas selle aasta trend on kasvu aeglustumine. „ Järgmisel aastal ootame pööret paremusele euroalal ja Eestis: Eesti eratarbimise ja ekspordi kasvuks prognoosime vastavalt 3.6% ja 7.5%i. Eesti majandus kokku kasvab baasstsenaariumi järgi üle 3 protsendi,” sõnas Palm.

Eesti sisenõudlust on toetanud investeeringute ja eratarbimise kasv.

Ettevõtted on majanduse ebamäärasuse tingimustes oma varusid optimeerinud. Investeeringute kasv jätkub, kuid mõõdukamas tempos. Olukorras, kus välised kasvumootorid tõmbuvad tagasi, on Euroopa riikidel ülioluline säilitada üldine kindlustunne majanduse ja finantssektori vastu. Eesti riigi rahandus on euroala tugevamate seas, mida kinnitavad nii viimased reitinguagentuuride hinnangud kui ka turuintressid. Ka varasemas kriisis karastunud erasektor on majanduse jahtumiseks paremini ettevalmistunud. Määrava tähtsusega on omada kõrgeid krediidihinnanguid, kuna sellest sõltub suures osas nii kapitali hind kui ka laenuressursi pikkus.

Erinevalt euroala keskmisest, on kasvanud võrreldes möödunud aasta madala tasemega ka Eesti tarbijate kindlustunne, mis on tingitud eelkõige paranenud hinnangutest majandusele ning selle väljavaatele. Ka palgakasv ning inflatsiooni aastakasvu jätkuv aeglustumine, mida mõjutab nüüd ka toormehindade langus ja tootjahindade aastakasvu aeglustumine, kasvatab tarbijate ostujõudu. Sissetulekute kasvu taustal on püsinud stabiilne ka tööhõive, mis on saanud varasemast rohkemal määral toetust tööjõunõudlusest siseturule orienteeritud majandusharudest nagu ehitus. Välised hinnasurved inflatsioonile on kriisi tõttu taandumas.

Maailmamajanduse ja euroala riikide tulevikuväljavaateid kommenteerides tõi Tõnu Palm võtmefaktorina välja kriisiriikide rahanduse konsolideerumise. “ On oluline, et kõik tegevused ja kavandatavad sammud oleks suunatud ja koordineeritud selliselt, et võita tagasi eeskätt kapitaliturgude usaldus kriisiriikide rahanduse vastu. Majanduskasvu ilma laenukasvuta ei eksisteeri. Finantsstabiilsus ja usk riigi pikaajaliste tulude ja kulude tasakaalu vastu on kahtlemata üliolulised eeldused turu ootuste stabiliseerimiseks. Kindlustunde heitlikkus ja kõrge finantseerimise hind on täna just mitme riigi komistuskiviks, sest uus kasv saab tulla ainult investeeringute ja laenukasvu arvelt,” lausus Palm. “Euroalas tervikuna on ettevaatlikkusest võetud suund suuremale säästmisele kui investeerimisele, mis võlakriisi jätkudes annab tagasilööke ka Eesti välisnõudlusele.”

Pikemat ülevaadet saate lugeda SIIT

Nordea: Eesti kiire ekspordipõhine majanduskasv raugeb

Nordea majandusprognoosi kohaselt raugeb Eesti majanduskasv sel aastal 2 protsendini, majanduse järk-järgulist elavnemist on oodata 2012. aasta teisest poolest. Ekspordinõudluse taastumise toel kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 4,2 protsenti. Vastavaldatud prognoosi Economic Outlook’i kohaselt peituvad Eesti majanduse peamised riskid kaubanduspartnerite madalas kasvus ning kõrges naftahinnas.

Vaatamata möödunud aasta maailmamajanduse jahenemisele ning Euroopa võlakriisist tingitud kasvuväljavaadete halvenemisele, ulatus Eesti majanduskasv 2011. aastal 7,6% tasemele. Kiire kasv tugines peamiselt ekspordile, mille positiivsed mõjud kandusid investeeringute ning hõive- ja palkade kasvu kaudu ka sisemajandusse. Aasta lõpus leidis aset oodatud järk-järguline jahtumine Eesti ekspordi nõudluses.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul püsivad ekspordipõhise kasvu väljavaated sellel aastal nõrgad. “Euroala majanduse langus avaldub Eesti ekspordikasvu näitajates. Euroopa riigid moodustavad Eesti ekspordist üle 65 protsendi, mistõttu on nende riikide majanduse jahtumisel otsene mõju Eestile,” ütles Tõnu Palm.

“Kasv sõltub sellel aastal suuremal määral investeeringute ja tarbimise panusest. Eeldame, et meie peamisi kaubanduspartnereid ja Eestit puudutav välisnõudluse madalseis jääb siiski ajutiseks. Ootame ekspordi nõudluse järk-järgulist taastumist aasta teisest poolest,” lisas peaökonomist. “Põhjamaade majanduskasv jääb sel aastal 1% tasemele. Eestile prognoosib Nordea selleks aastaks 2%-list majanduskasvu, 2013. aastaks ootame 4,2% tõusu.”

Nordea prognoosi baasstsenaariumi peamisteks riskideks on võimalik fiskaalpoliitika karmistamise mõju euroala ja USA kasvule. Lisaks on üleval valimistega seotud riskid arenenud riikides, nafta hinna tõus ja Hiina majanduse järsu aeglustumise võimalus.

Peaökonomisti sõnul on ühe uue majandust mõjutava riskina realiseerunud kütusehinna hüppeline tõus. “Tõstsime käesoleva aasta inflatsiooni prognoosi 3% tasemelt 3.5%-ni, mille peamiseks põhjuseks on kõrged energiahinnad ning ka euro vahetuskursi võimalik nõrkus. Ootame jätkuvalt inflatsiooni aastakasvu aeglustumist nii Eestis kui euroalal seoses nõudluse alanemisega,” lausus Palm.

Jõudsalt kasvanud investeeringud eeskätt masinatesse ja seadmetesse on positiivne märk Eesti ettevõtete panustamisest majandusse. Nordea prognoosib investeeringute kasvu jätkumist, aga mõnevõrra aeglasemas tempos kui seni. Tõnu Palmi sõnul tehakse investeeringuid pikemas perspektiivis ning arvestatakse, et majanduse jahtumine on ajutine. “Kasvu ning konkurentsivõime aluseks on targad investeeringud. Keskpikas horisondis kasvavad investeeringud, sh riikide investeeringud energiasektorisse, seepärast on oluline säilitada soodne ligipääs laenu- ja võlakirjaturule,” tõdes Palm.

Töötuse tase jääb sel aastal Nordea prognoosi kohaselt ligi 11% juurde ning langeb kahe protsendi võrra järgmisel aastal. Madalam majanduskasv ning kindlustunne piirab panga peaökonomisti sõnul käesoleval aastal tööturu kiiret paranemist, kuid olukorras, kus hõive kasv aeglustub, saab tööturu helgemaks pooleks palgakasv. Pikaajalise töötuse püsimine kõrgel tasemel tõstab majanduse pikaajalisi kulusid.

Täispikk inglise keelne majandusülevaade

Nordea Marketsi uus majandusprognoos: Euroopa võlakriisist saab Eesti majanduse proovikivi

Vastvalminud Nordea majandusülevaate kohaselt kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 2%, samuti prognoositakse Eesti ekspordi väikest kasvu, mitte langust. Euroala majandus tervikuna pöördub järgmisel aastal kergesse langusse, mis jahutab ka Eesti majandust. Vaatamata ärevale väliskeskkonnale on Nordea hinnangul Eesti muutusteks paremini valmistunud kui enne 2008. aasta kriisi.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul mõjutab Eesti majanduskasvu jätkumist oluliselt see, kui kiiresti leitakse lahendus võlakriisile ning taastatakse üldine kindlustunne. „Võlakoorma all vaevlevate riikide majanduste aeglane taastumine ning euroala päästeoperatsioonide venimine on vähendanud riskivalmidust, tõstnud kapitali hinda ning avaldab nüüd negatiivset mõju ka üldisele majanduskeskkonnale. Kuigi täna on Eesti majanduse tervis hea, siis võlakriisi võimalik süvenemine halvaks ka meie kasvu väljavaateid. Eesti majandus on avatud ja ekspordist sõltuv, mistõttu meie kasvu määrab paljuski ekspordipartnerite käekäik ja tarbijate kindlustunne,“ ütles Tõnu Palm.

Euroala puhul ootab Nordea 2012. aasta kokkuvõttes kerget majanduslangust (-0,2%), millele järgneb tagasihoidlik kasv. Samas sõltub maailmamajanduse taastumine otseselt võlakriisi lahendusest ning selle venimine järgmisse aastasse tähendaks sügavamat langust, kui eeldatud. Eesti majanduskasv alaneb prognoosikohaselt tuleval aastal 2% tasemele varasemalt prognoositud 3,6% asemel. Eesti majandust toetab järgmisel aastal meie peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi, Saksamaa ja Venemaa euroalast kiirem kasv, Eesti ekspordi turuosa suurenemine Euroopa turul ning sissetulekutega sarnases tempos kasvav sisenõudlus.

"Üldine suundumus Euroopas on investeeringute ja tarbimise tagasitõmbumine. Euroala ning Skandinaavia riikide impordinõudluse vähenemine viib Eesti ekspordi kasvutempo aeglustumiseni. Ootame Eesti ekspordi väikest kasvu, mitte langust," lisas Palm.

“Eesti on kahtlemata avatud väliskeskkonnast tulenevatele riskidele, kuid välisnõudluse mõõdukaks vähenemiseks ollakse siiski paremini valmistunud. Praegune olukord Eesti majanduses erineb selgelt 2008. aasta kriisist. Nimelt oli toona paigast ära ka majanduse sisemine tasakaal – jooksevkonto oli sügavas defitsiidis ning kinnisvaramull lõhkemata. Täna on tarbimine vastavuses sissetulekutega. Lisaks on erasektor suurendanud sääste ning optimeerinud varusid, mistõttu puudub vajadus ülereageerimiseks,” kommenteeris Tõnu Palm.

Tarbijate kindlustunne on alates suvest pidevalt vähenenud, kuid püsib ajaloolisel keskmisel tasemel. Naaberriikides Soomes ja Rootsis on tarbijakindlustunne võrreldes Eestiga rohkem vähenenud, selle edasine alanemine oleks Nordea hinnangul Eestile ohumärk.

Peaökonomisti sõnul on positiivseks trendiks Eesti hinnakasvu aeglustumine. Inflatsiooni aeglustumist toetab lisaks kõrgemale võrdlusbaasile nõrgem majanduskasv ja toiduaine hindade mõõdukam kasv. Jätkub energiahindade surve hindadele. “Välised hinnasurved tarbijahindadele taanduvad. Viimasel kahel kuul on euroala inflatsioon tõusnud küll 3% tasemele, kuid uuest aastast ootame selle kasvu aeglustumist. Globaalse hinnasurve leevenemisest annavad märku ka maailmaturu toorme- ja tootjahinnad,” selgitas Palm. Nordea prognoosi kohaselt alaneb Eesti ja euroala inflatsioon järgmisel aastal vastavalt 3% ja 1.8%-le.

Edaspidise majanduskasvu peamiseks aluseks Eestis on Tõnu Palmi hinnangul ettevõteteinvesteeringud, innovatsioon ning panustamine kvalifitseeritud tööjõusse. Alates 2010. aasta lõpust on investeeringud hakanud järk-järgult kasvama. Tänaseks on investeeringute maht taastunud 2006.aasta tasemel. Käesoleva aasta III kvartalis küündis investeeringute aastakasv koguni 34%-le, edasi on oodata aeglustumist. Järgmise aasta investeeringute aastakasv on Nordea prognoosikohaselt 5%. Kui euroala kriis jätkub, on peamiseks ohuks investeeringute järsk vähenemine. "Investeeringute kasvu jätk on majanduse jaoks ülioluline. Investeeringute tasemest tähtsam on nende struktuur. Hea märk on see, et oluliselt on kasvanud investeeringud masinatesse ja seadmetesse, mis on vajalik ekspordivõimekuse arendamiseks," tõdes Nordea peaökonomist.

Täispikk ülevaade