Ka Sina võid olla investor!

Anton Skvortsov, Nordea investeerimistoodete tootejuht
 
Eestlaste finantskäitumise uuringud näitavad, et üha rohkem inimesi mõistab, et raha säästmine on oluline ning inimeste säästud vaikselt kuid järjepidevalt kasvavad. See on väga positiivne areng ning tubli samm inimeste finantsheaolu poole. Lisaks on aga raha kogumise puhul oluline, kuhu raha on paigutatud ja siin see pilt polegi enam nii ilus. Suurem osa säästudest hoitakse sularahas, arvelduskontol või parimal juhul hoiustes. Finantsinvesteeringud moodustavad üliväikse osa inimeste varadest ning  väga paljud inimesed üldse ei investeeri.

Tihtilugu sõna „investeerimine“ hirmutab inimesi, sest seda seostatakse üpriski keerulise ja riskantse tegevusega, mis sobib ainult rikastele. Just puudulikud teadmised tekitavad selliseid müüte investeerimisest. Tegelikult, investeerimine sobib praktiliselt kõigile ning on olemas piisavalt lihtsad lahendused, et see ei nõuaks palju aega, raha ega kogemust.

Investeerimisega alustamiseks pole suuri summasid vaja ning alustada võib väikestest regulaarsetest paigutustest. Aga kas, kuhu, kuidas ja kui palju investeerida, see nõuaks pisut põhjalikumat planeerimist ja finantsplaani koostamist.

Tuleviku  unistuste täitmiseks või suuremate ostude tegemiseks vajavad inimesed rahasummasid, mida neil pole ühest või kahest palgast kokku panna. Levinuim lahendus sellistes olukordades on laenu võtmine. Kuid korralikult ette planeerides võib investeerimine pakkuda oluliselt paremat võimalust selliste pikaajaliste eesmärkide täitmiseks, sest investeering teenib raha, samal ajal kui laen nõuab intressi maksmist.

Sellest tulenevalt, finantsplaani tegemine algab eesmärkide seadmisest. Eesmärgid võivad olla nii lühiajalised (kuni 3 aastat) kui pikaajalised (pikem, kui 3 aastat). Lühiajaliste eesmärkide hulka kuulub ka likviidsuspuhver, ehk rahaline reserv ootamatute kulude katteks, mida soovitatakse hoida vähemalt 3 kuu kulude suuruses. Lühiajaliste eesmärkide nimel raha paigutamise peamiseks eelistuseks on kiire ja lihtne raha kättesaadavus ja selle tõttu paigutatakse seda hoiusesse.

Pikemas perspektiivis jääb aga hoiuse tootlus inflatsioonist oluliselt allapoole ning sinna paigutatud raha kaotab oma ostujõudu. Näiteks hetkel on aastase hoiuse intress 0.12%, samal ajal kui Nordea prognoosib järgmise aasta inflatsiooni Eestis 2.6% tasemel. Sellisel juhul kaotab hoiusse paigutatud raha umbes 2.5% ostujõudu aastas, ehk 10 000 EUR hoiuse puhul kaotab inimene 250 EUR aastas raha reaalset väärtust. Selle tõttu soovitatakse hoida lühiajaliste eesmärkide katteks vaid ligikaudu 20% eraisiku finantsvaradest. Suurem osa varadest aga tuleb paigutada investeeringutesse, mis pikemas perspektiivis pakkuvad inflatsiooni ületavat tootlust.

Kui olete alles alustanud säästmisega ning tegelete likviidsuspuhvri kogumisega, ei pea investeeringutega alustamiseks ootama kuni kogu kolme kuu kulude summa kokku saab. Olles kogunud 500 kuni 1000 EUR reservhoiusesse, võib osa igakuisest sissemaksest suunata investeeringutesse ning osaga jätkata edasi likviidsuspuhvrit kogumist.

Kui olete jõudnud otsuseni alustada investeerimist, siis üldjuhul tekib kaks küsimust: kuhu ja millal. Investeerimise puhul varade jaotamise otsus, ehk kuhu investeerida, on lõpptulemuse jaoks tähtsaim otsus, sest varade jaotusest sõltub kuni 90% investeeringu tootlusest. Ja optimaalse tulemuse saavutamiseks tuleb investeerida globaalselt ning ka varaklasside vahel hajutatud portfelli, mis vastab inimese riskitaluvusele. Kuigi see võib tunduda keeruline, on pankadel väljatöötatud küsimustikud, mis aitavad inimesel oma riskitaluvus selgeks teha ning oma riskiprofiilile ja eesmärkidele vastav investeerimisstrateegia leida. Seda võib teha nii investeerimisnõustamisel koos panga nõustajaga, kui ka iseseisvalt netipanga lahendust kasutades.
Sobiva hajutatud investeerimisportfelli kokku panemiseks, ei pea investor üksikaktsiaid või võlakirju eraldi valima. Kasutades investeerimiseks erinevaid aktsia- ja võlakirjafonde, saab ühe instrumendiga investeerida portfelli, mis koosneb sadadest aktsiatest või võlakirjadest ja on hästi hajutatud. See võimaldab alustades isegi 50-st eurost koostada endale korralikult hajutatud portfelli. Fondide valikult on pangad samuti abiks, koostades erinevatele investeerimisstrateegiatele vastavaid mudelportfelle.

Millal turule siseneda? Investeerides pikaajaliselt, vähendab investor oluliselt turule sisenemishetke mõju. Näiteks kui investor oleks hoidnud aktsiaid 15 aastat, ei olnud ühtegi sellist perioodi aastast 1969, kus investori tootlus oleks negatiivne (põhineb maailma aktsiaindeksi tootlusel). Lisaks, investeerides regulaarselt võib inimene hajutada oma investeeringu ka ajas, elimineerides täielikult turu ajastamise vajadust. Seda selle pärast, et investeerides iga kuu sama summa, hindade languse puhul saab investor rohkem osakuid kätte, pöörates languse enda kasuks.
Kokkuvõtteks, investeerimist ei tasu karta, sest tehes seda targalt on sellel väga mõistlik risk ning lisaks on see parim viis oma pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Nagu USA ärimees ja poliitik Robert G. Allen kunagi ütles: „Kui palju miljonäre teie teate, kes said rikkaks, investeerides hoiusesse? Oleme näidanud, et investeerimine sobib praktiliselt kõigile, sest praegusel ajal ei vaja see suuri rahasummasid ning on tehtud piisavalt lihtsaks, ei võta palju aega ega vaja ka pikaajalist kogemust. Soovitame algajatel siiski enne alustamist asjatundjatega konsulteerida, et leida just endale sobivaid lahendused!


Mari-Liis Stalde (finantsvaldkond, hetkel taas üliõpilane):

Rohkem kui kümme aastat tagasi sattusin lugema ühes ajakirjas olevat inspireerivat lugu investeerimisest fondidesse ja aktsiatesse. Tol hetkel ei teadnud ma veel millega täpselt tegu, kuid otsustasin endale teema selgeks teha. Kõigepealt uurisin iseseisvalt erinevate keeruliste nimede taga peituvate sõnade tähendust ning toimimise loogikat, lugesin palju internetis kättesaadavat infot, jälgisin kohalikke investeerimisalaseid foorumeid ja kui tundus, et midagi juba tean, siis pöördusin ka panga poole-  esiteks on see koht, kus tehniliselt saab oma soovitud investeerimise tehingud teha ning teiseks, eks ma vajasin tol ajal ka natuke nõu juurde. Läkski nii, et minu esimeseks investeeringuks sai püsikorralduse tegemine ühte valitud III samba pensionifondi. Millegipärast tundus see arusaadavam kui muud võimalused. Püsikorralduse summa oli algselt ainult 30 EUR kuus. Mõne aja pärast tegin veel ise juurde ühe püsimaksekorralduse enda valitud, Nordea pakutud investeerimisfondi, summas 50 EUR. Summad ei ole ju suured, et oluliselt väheneks igakuine sissetulek või et peaksin muretsema mõne suurema languse pärast finantsturul ja oma raha kaotamise pärast. Olgem ausad, oleksin selle raha ju teisel juhul  väljas söömisele vms kulutanud nagunii. Nõnda tegutsedes saingi esimese positiivse investeerimiskogemuse ning aastaid hiljem on see summa kontol siiski juba arvestades sellega, millest alustasin,  märkimisväärselt kasvanud. Siinkohal pean ka mainima, investeeringute ajas hajutamise tulemusena on minu tulemus olnud peamiselt plusspoolel, st kordades suurem kui hoiuse keskmine intress.

Igal juhul julgustan kõiki proovima, kellel natukenegi huvi ja aega endale põhitõed selgeks teha. Väikeste summade puhul saab igaüks ka iseseisvalt toimetatud, lihtsalt tuleb esimene (fondi, aktsia) tehing teha. Ja pigem täna kui homme. Suuremate summade puhul ning varasemat kogemust mitte omades, on mõistlikum pöörduda kohe investeerimiskonsultandi juurde, kes aitab välja selgitada sobivat strateegia, kuidas edasi minna.


Martin Koppel (IT-sektor, Silicon Valley):

Esimene kokkupuude investeerimise ja aktsiatega oli mul ligi 10 aastat tagasi läbi tööandja. Olin justkui sunnitud asjasse süvenema, et aru saada, kuidas ettevõtte poolt aastaboonusena jagatud aktsiaid ja optsioone realiseerida, ning millised on sellega kaasnevad tulude raporteerimise kohustused.

Kogu väärtpaberite haldamine toimus läbi maaklerportaali. Esimese katsetusena müüsin väikse hulga tööandja aktsiaid ning nende asemele ühe Ameerika suurima kohviettevõtte aktsiaid. Otsuse tegin viimase 5 aasta ajaloo põhjal. Kui õigesti mäletan, siis esimene katsetus jäi kusagile 1000 krooni piiresse. Eks ootused on alati alguses suuremad kui tegelik reaalsus. Samas jätkus mul nii palju kannatanud, et peale langust ootasin ära uue hinnatõusu. Meediast  on ikka käinud läbi teemasid, kus üks või teine inimene Eestis oli Apple aktsiatega suurt kasumit teeninud. See motiveeris. Samas on ka pangad hakanud aktiivsemalt investeerimisest rääkima ja oma tooteid tutvustama. Nii ongi tekkinud arusaam, et regulaaselt ka väiksemaid summaid kõrvale pannes võivad  neist 10 aasta perspektiivis saada suuremad summad.

Ma arvan, et kõige esimese ülevaate investeerimise olemusest saabki  pangast. Mulle räägiti üsna kenasti lahti, millised on erinevad võimalused ja nendega kaasnevad riskid, ning muidugi soovitused, kust on kõige mõistlikum alustada. Igal juhul tasub teemaga tutvuda. Kõik nooremad inimesed Eestis on tegelikult juba investeerimisega seotud  läbi II ja III pensionisamba. Tasub uurida juba seetõttu, et uurida, kuidas need asjad toimivad ja milliseid võimalusi  on veel  oma tuleviku kindlustamiseks.
Nordea hajutatud fondiportfelli lahendus tagab Teile kui investorile
tasakaalustatud varade jaotuse, lähtudes tema isiklikust riskitaluvusest.
Nimiväärtuse kaitsega indeksvõlakirjadega loote endale võimaluse
teenida aktsiaturuga võrreldavat tulu ilma investeeritud põhikapitali kaotuse riskita.
Haldame erinevatesse piirkondadesse ja varaklassidesse investeerivaid fonde üle maailma.
Teie raha paigutamisel lähtutakse riskide hajutamise põhimõttest.
Kui olete otsustanud paigutada oma raha
väärtpaberitesse, tuleb Teil esmalt avada väärtpaberikonto.
kasutamine võimaldab Teil
finantsvaralt saadud tulu maksustamist soovi korral edasi lükata.
Investeerimisotsuste tegemisel
tutvuge alati tugimaterjalidega ja pidage vajadusel nõu asjatundliku pangatöötajaga.
Nordea hajutatud fondiportfelli lahendus tagab Teile kui investorile
tasakaalustatud varade jaotuse, lähtudes tema isiklikust riskitaluvusest.
Nimiväärtuse kaitsega indeksvõlakirjadega loote endale võimaluse
teenida aktsiaturuga võrreldavat tulu ilma investeeritud põhikapitali kaotuse riskita.
Haldame erinevatesse piirkondadesse ja varaklassidesse investeerivaid fonde üle maailma.
Teie raha paigutamisel lähtutakse riskide hajutamise põhimõttest.
ShadowShadowShadow

Soovitused ja nõuanded

Rahakasvataja põhiküsimus: kas müüa või mitte müüa?
Rahakasvataja põhiküsimus: kas müüa või mitte müüa? Selline küsimus tekib paljudel väikeinvestoritel kohe, kui turul tekib langus. Lugege lähemalt...

Investeerimine on igaühe võimalus
Investeerimine on igaühe võimalus Vastupidiselt levinud suhtumisele pole investeerimine jõukate privileeg, vaid elementaarne osa iga inimese rahaasjade planeerimisest. Lugege edasi...

Targa naise viis rahaharjumust

Ajaloolistel põhjustel on mehed paremad majandajad ja edukamad investorid. Naised ei suuda säästa nii palju kui kainelt ja kaalutlevalt mõtlevad mehed. Kas tõesti? 

Lugege lähemalt ...

Kui palju teab tavainimene üldse investeerimisest?

“Inimesed võiksid olla oma rahale paremad peremehed." ütleb Nordea säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi.

Lugege intervjuud ...

Kes võidavad aktiivselt juhitud fondidest?

Kas valida pankade poolt pakutud aktiivselt juhitud fonde või investeerida otse indeksit jälgivatesse börsil kaubeldavatesse fondidesse?

Lugege lähemalt ...